Emnevisning

  • Stávvaljuohkin

     

    Stávvalat ja stávvaljuohkin

    Go sániid juohkit stávvaliidda, de galgá maŋit stávval álgit konsonánttain.

    Juohke stávvalis lea vokála dahje diftoŋga. Sániid sáhttá juohkit stávvaliidda, ná:

        • vokála ja konsonántta gaskkas: má-la; má-lat
        • guovtti konsonántta gaskkas: guov-ža; guovž-žat
        • guovtti seammalágan konsonántta gaskkas: gol-li; gol-lit; áhk-ku

      

    Goallossánit 

    Go goallossániid juohkit stávvaliidda, de vuos juohkit goallossáni sierra sániide, ja de easkka juohkit daid sániid stávvaliidda:

        • bussáčivga: bussá-čivga   bus--čiv-ga

     

    Quiz - Stávvaljuohkin

  • Diftoŋga

    Diftoŋggas leat guokte vokála maŋŋálagaid, muhto dušše okta jietnadat.

    Diftoŋga lea sátni vuosttaš stávvalis.

    OVDAMEARKKAT:

        • heasta
        • čiekči
        • stuollu
        • oahppi

     

    Jus lea goallossátni, de sáhttet guktuid sániin leat diftoŋga vuosttaš stávvalin.

    OVDAMEARKKAT:

    – čoar-vegiel-laoar-ve + giel-la)

    Čállingielas leat njeallje diftoŋga: ie, ea, uo, oa

     

     

    Quiz - Diftoŋga

  • Diftoŋggaid rievdan

    Diftoŋggat njulget monoftoŋgan ja eaŋkalvokálan, go sániid sojahat.

    Diftoŋganjuolgan:

     

      

    Quiz 1 - Diftoŋggaid rievdan

  • Guovddáškonsonánttat ja daid molsašupmi

    Guovddáškonsonánttat leat dat konsonánttat mat leat vuosttaš, nuppi, goalmmát ja njealját stávvaliid gaskkas:

    OVDAMEARKKAT:

    v-val

    šal-di

    šuh-ku-lá-da

    Eanaš sániin earáhuvvet guovddáškonsonánttat go daid sojaha. Dan mii gohčodit dássemolsašupmin. Eai buot konsonánttat molsašuva seamma málle mielde.

    OVDAMEARKKAT:

       

    Quiz 1 - Guovddáškonsonánttat ja daid molsašupmi 

  • Persovdnapronomenat

        • Pronomen lea sátni maid geavaha nuppi sáni sajis dahje čujuha nuppi sátnái.
        • Pronomena  geavaha substantiivva sajis.
        • Persovdnapronomen muitala juoidá muhtuma birra, dalle ii dárbbaš geavahit nama.

     

    OVDAMEARKKAT:

    – Mun ja Biret letne fitnan márkanis.

    Moai letne fitnan márkanis

    – Biret lea 10 jagi boaris.

    Son lea logi jagi boaris

    – Mun, eadni ja áhčči leat boradeamen.

    Mii leat boradeamen

    – Máhtte, Elle ja čeahci leat mannan oaggut.

    Sii leat mannan oaggut

     

    Persovdnapronomena sodjan nominatiivvas

      

    Quiz - Persovdnapronomenat

  • Vearbbat

     

        • Vearba lea sátneluohkká mii almmuha maid muhtun bargá, jurddaša dahje dadjá.
        • Vearbbat (dahkansánit) muitalit ahte juoga dáhpáhuvvá dahje dat muitalit dili birra.
        • Vearba lea deháleamos sátni cealkagis. Cealkagis lea unnimusat okta vearba.

     

    OVDAMEARKKAT:

        • Jussá viehká
        • Ánne njuiku
        • Áike njuike
        • Heahpat go gahčan viehkangilvvus!
        • Sunná bálku šleakka

     

    Infinitiiva

    Vearbba ohcansátni, dat maid geavaha go ohcá sáni sátnegirjjis, lea infinitiivahámis. Infinitiiva lea vearbba vuođđohápmi.

    Infinitiivahámi geažus lea – tborrat, goarrut, viežžat, smiehttat, arvalit.

    Infinitiivahámi gávnnat go bijat:  ferten + vearbba.

    OVDAMEARKKAT:                                                                

    1. Mun ferten borrat.

    2. Mun ferten njuiket.

    3. Mun ferten muitalit.

     

    Vearbbaid juohkit golmma jovkui:

     

    1. Bárrastávvalvearbbat

    Bárrastávvalvearbbat leat vearbbat main leat 2 – 4 stávvala infinitiivvas. Bárrastávvalvearbbain lea dássemolsašupmi, ja dat máksá ahte vearbbain rivdet guovddáškonsonánttat.

    Bárrastávvalvearbbain lea dát gehčosat: at, – it, – ut

        • Goarrut – goarun

        • Čállit – čálán

        • Mannat – manan

    Dássemolsašupmi lea mun ja don persovdnapronomeniid maŋis.

    2. Bárahisstávvalvearbbat

    Bárahisstávvalvearbbat lea vearbbat main leat 1 – 3 – 5 stávvala infinitiivvas. Bárahisstávvalvearbbain ii leat dássemolsašupmi, ja nu eai rievdda vearbbaid guovddáškonsonánttat.

        • Muitalit – muitalan

        • Veahkehit – veahkehan

        • Niegadit – niegadan

    3. Kontrakšuvdnavearbbat

    Kontrakšuvdnavearbbain ii leat dássemolsašupmi, ja nu eai rievdda vearbbaid guovddáškonsonánttat.

    Kontrakšuvdnavearbbain leat dát gehčosat: et, – át, – ot 

        • gget – nággejin

        • Sukkát – sukkájin

        • Duddjot – duddjojin

      

    Quiz - Vearbbat

  • Substantiivvat

     

    Substantiiva lea sátneluohkká mii almmuha áđuid namaid. Dat sáhttet leat oinnolaš ja jurddalaš áđut.

        • Oinnolaš (konkrehta) áđut. Oinnolaš áđuide sáhtát guoskat.

     

    OVDAMEARKKAT:

    Sihkkel, lávka, girji, stohpu, jávri

        • Jurddalaš (abstrákta) áššit. Jurddalaš áššiide it sáhte guoskat ja it ge oaidnit.

      

    OVDAMEARKKAT:

    Oaivil, ballu, jurdda, oamedovdu, ráhkisvuohta

     

    SUBSTANTIIVVAID JUOHKIT GUOVTTI JOVKUI

    1. SierranamatElle, Jovnna, Kárášjohka, Hætt
    2. Oktasaš namat / namahusatjohka, gohppu, olmmoš, viessu, oamedovdu

     

    SUBSTANTIIVASODJAN

     

        • Go hálat ja čálát, de don geavahat lunddolaččat substantiivvaid iešguđetlágan hámiin. Dalle leat substantiivvat sojahuvvon.
        • Substantiivvat sodjet loguid ja sadjehámiid/kásusiid mielde ja dain lea dássemolsašupmi: heasta – heasttat – hestii– heasttaide – heasttas – heasttain

    Muhtun substantiivvat sodjet dušše ovttaidlogus: ráhkisvuohta

    Muhtun substantiivvat sodjet dušše máŋggaidlogus: skierat

     

    Mus lea ođđa filbma, Sáve dadjá. 

    – Galge go filmma geahččat?

    Filmmas leat vissa ollu čearggus dáhpáhusat.

     

    Loguid mielde:

     

    Sadjehámiid (kásusiid) mielde:

    Nominatiiva

    Nominatiiva lea substantiivva vuođđohápmi. Sátnegirjjis leat substantiivvat nominatiivva ovttaidlogus.

    Nominatiivahámi gávnnat go jearat: gii / geatmii / mat + vearba

    OVDAMEARKKAT:

        • Áddjá čuoigá.

    Gii čuoigá? Áddjá

        • Rievssat skeaiká.

    Mii skeaiká? Rievssat

     

    Illatiiva

    Go illatiivva galggat gávdnat, de fertet jearrat gosa dahje geasa / geaidda + vearba

    Illatiivvas lea sáni loahpas ovttaidlogus:  i  bussái

    OVDAMEARKKAT:

        • Ánne addá Hánnái skeaŋkka.

    Geasa addá? Hánnái

        • Eadni manná návehii.

    Gosa manná? Návehii

     

    Lokatiiva

    Go lokatiivva galggat gávdnat, de fertet jearrat geas / geain, gos, dahje mas / main + vearba.

    Lokatiiva ovttaidlogus lea sáni loahpas: – s   bussás

    OVDAMEARKKAT:

        • Elle oaččui eatnis ruđa.

    Geas oaččui? Eatnis

        • Áhčči finai márkanis.

    Gos finai? Márkanis

        • Risten goarui seahka sisttis.

    Mas goarui? Sisttis

     

    Quiz - Substantiivvat

  • Adjektiiva

    Adjektiiva lea sátneluohkká.

    Adjektiivvat leat sánit maid dárbbašat go govvidat juoga ealli, olbmo dahje eará áđu.

    Adjektiivvaiguin sáhtát govvidit olbmo olgguldas ja siskkáldas iešvuođaid.

    Adjektiiva govvida maid mii gullat, oaidnit, máistit ja dovdat.

    OVDAMEARKKAT:

        • Bahá, šiega, liekkus
        • Allat, vuollegaš, somá, suivat, čaffat, guhkki, oanehaš, rihča, suvrris, galmmas, liekkas

     

    OVDAMEARKACEALKKA:

        • Stálus leat guhkes, bolffe vuovttat.
        • Guivi lea šiega ja árgges gánda.

     

    Adjektiivvaid kásusii sojahit

    Go adjektiivvaid čálát, de fertet váruhit ahte adjektiiva oažžu rivttes gehčosa, nu ahte heive substantiivii, ná:

    Adjektiivvas leat guokte hámi, go substantiiva lea ovttaidlogus, sorjavaš das ahte lea go adjektiiva ovddabealde vai maŋábealde substantiivva.

    OVDEMEARKKAT:

     

    – Adjektiiva sodjá go lea maŋábealde substantiivva mii lea máŋggaidlogus. Dalle lasihat adjektiivii gehčosa.

    OVDAMEARKKAT:

     
    Teavstta hukset

    Go geavahat adjektiivvaid mat govvejit makkár olbmot muitalusas leat, de šaddá muitalus ivdnábun. Lohkki oažžu eambbo dieđuid, ja muitalus dahje čálus šaddá čearggus ja ealas.

    Mađe eanet adjektiivvat du muitalusas leat, dađe gelddoleabbo du muitalus lea.

    OVDAMEARKATEAVSTTAT:

     

     

    Adjektiivvaid veardádallan

    Adjektiivvaid sáhttá dásiid mielde sojahit.

    Adjektiivvas leat golbma veardidanhámi, positiiva, komparatiiva ja superlatiiva.

    Jus áiggot buohtastahttit du luohká ohppiid sturrodaga, de sáhtát veardádallat sin.

    OVDAMEARKKAT:

    Dánel lea unni, Mikku lea unnit ja Emmoš lea unnimus.

        

    Quiz - Adjektiiva