Emnevisning

  • 5.4.1 Stávvaljoahkkin

     

    Stávvalat ja stávvaljuohkin

     

    Go sániid juohkit stávvaliidda, de galgá maŋit stávval álgit konsonánttain.

    Juohke stávvalis lea vokála dahje diftoŋga. Sániid sáhttá juohkit stávvaliidda, ná:

      • Vokála ja konsonántta gaskkas: má-la; má-lat
      • Guovtti konsonántta gaskkas: guov-ža; guovž-žat
      • Guovtti seammalágan konsonántta gaskkas: gol-li; gol-lit; áhk-ku

      

    Goallossánit 

    Go goallossániid juohkit stávvaliidda, de ferte juohkit goallossáni sierra sániide, ja de easkka juohkit daid sániid stávvaliidda:

      • bussáčivga: bussá-čivga   bus--čiv-ga

     

    Bargobihttá: 

  • 5.4.2 Diftoŋggat

    Diftoŋggas leat guokte vokála maŋŋálagaid, muhto dušše okta jietnadat.

    Diftoŋga lea sáni vuosttaš stávvalis.

    OVDAMEARKKAT:

      • heasta
      • čiekči
      • stuollu
      • oahppi 

    Jus lea goallossátni, de sáhttet guktuid sániin leat diftoŋggat sániid vuosttaš stávvaliin.

     

    OVDAMEARKA:

    – čoar-vegiel-laoar-ve + giel-la)

     

    Čállingielas leat njeallje diftoŋgga: ie, ea, uo, oa

      

    Bargobihttá:

  • 5.4.3 Diftoŋggaid rievdan

     

    „Diftoŋggat njulget monoftoŋgan, eaŋkalvokálan, go sániid sojahat.

    Diftoŋganjuolgan:

     

     

    Bargobihttá:

  • 5.4.5 Guovddáškonsonánttat ja daid molsašupmi

       

    Guovddáškonsonánttat leat dat konsonánttat mat leat vuosttaš, nuppi, goalmmát ja njealját stávvaliid gaskkas:

    OVDAMEARKKAT:

    v-val

    šal-di

    šuh-ku-lá-da

     

    Eanaš sániin earáhuvvet guovddáškonsonánttat go daid sojaha. Dan mii gohčodit dássemolsašupmin. Eai buot konsonánttat molsašuva seamma málle mielde.


    Bargobihttá:

  • 5.4.13 Persovdnapronomenat

      • Pronomen lea sátni maid geavaha nuppi sáni sajis dahje čujuha nuppi sátnái.
      • Pronomena  geavaha substantiivva sajis.
      • Persovdnapronomen muitala juoidá muhtima birra, dalle ii dárbbaš  geavahit nama.

     

    OVDAMEARKKAT:

    – Mun ja Biret letne fitnan márkanis.

    Moai letne fitnan márkanis

    – Biret lea 10 jagi boaris.

    Son lea logi jagi boaris

    – Mun, eadni ja áhčči leat boradeamen.

    Mii leat boradeamen

    – Máhtte, Elle ja čeahči leat mannan oaggut.

    Sii leat mannan oaggut

     

    Persovdnapronomena sodjan nominatiivvas.

    Bargobihttát:

  • 5.4.14 Vearbbat

     

      • Vearba lea sátneluohkká mii almmuha maid muhtun bargá, jurddaša dahje dadjá.
      • Vearbbat (dahkansánit) muitalit, ahte juoga dáhpáhuvvá dahje dat muitalit dili birra.
      • Vearba lea deháleamos sátni cealkagis. Cealkagis lea unnimusat okta vearba.

     

    OVDAMEARKKAT:

      • Jussá viehká
      • Ánne njuiku
      • Áike njuike
      • Heahpat, go gahčan viehkangilvvus!
      • Sunná bálku šleakka

     

    Infinitiiva

    Vearbba ohcansátni, dat maid geavahá go ohcá sáni sátnegirjjis, lea infinitiivahámis. Infinitiiva lea vearbba vuođđohápmi.

    Infinitiivahámi geažus lea – tborrat, goarrut, viežžat, smiehttat, arvalit.

    Infinitiivahámi gávnnat go bijat:  ferten + vearbba.

    OVDAMEARKKAT:                                                                  

    1. Mun ferten borrat.

    2. Mun ferten njuiket.

    3. Mun ferten muitalit.

     

    Vearbbaid juohkit golmma jovkui:

    1. Bárrastávvalvearbbat

    Bárrastávvalvearbbat leat vearbbat main leat 2 – 4 stávvala infinitiivvas. Bárrastávvalvearbbain leadássemolsašupmi, ja dat máksá ahte vearbbain rivdet guovddáškonsonánttat.

    Bárrastávvalvearbbain lea dát gehčosat: - at, - it, -ut

      • goarrut – goarun

      • čállit – čálán

      • mannat – manan

    Dássemolsašupmi lea mun ja don persovdnapronomeniid maŋis.

    2. Bárahisstávvalvearbbat

    Bárahisstávvalvearbbat lea vearbbat main leat 1 – 3 - 5 stávvala infinitiivvas. Bárahisstávvalvearbbainii leat dássemolsšupmi, ja nu eai rievdda vearbbaid guovddáškonsonánttat.

      • muitalit – muitalan

      • veahkehit – veahkehan

      • niegadit – niegadan

    3.    Kontrákšuvdnavearbbat

    Kontrákšuvdnavearbbain ii leat dássemolsšupmi, ja nu eai rievdda vearbbaid guovddáškonsonánttat.

    Kontrákšuvdnavearbbain leat dát gehčosat: - et, - át, - ot 

      • gget – nággejin

      • sukkát – sukkájin

      • duddjot – duddjojin

      

    Bargobihttá:

  • 5.4.15 Substantiivvat

     

    Substantiiva lea sátneluohkká mii almmuha áđuid namaid. Dat sáhttet leat oinnolaš ja jurddalaš áđut.

      • Oinnolaš (konkrehta) áđut. Oinnolaš áđuide sáhtát guoskat.

     

    OVDAMEARKKAT:

    sihkkel, lávka, girji, stohpu, jávri

      • Jurddalaš (abstrákta) áššit. Jurddalaš áššiide it sáhte guoskat ja it ge oaidnit.

     

    OVDAMEARKKAT:

    oaivil, ballu, jurdda, oamedovdu, ráhkisvuohta

     

    SUBSTANTIIVVAID JUOHKIT GUOVTTI JOVKUI:

    1. SierranamatElle, Jovnna, Kárášjohka, Hætta
    2. Oktasaš namat / namahusatjohka, gohppu, olmmoš, viessu, oamedovdu

     

    SUBSTANTIIVASODJAN

    • Go hálat ja čálát, de don geavahat lunddolaččat substantiivvaid iešguđetlágan hámiin. Dalle leat substantiivvat sojahuvvon.
    • Substantiivvat sodjet loguid ja sadjehámiid/kásusiid mielde ja dain lea dássemolsašupmi: heasta – heasttat – hestii– heasttaide – heasttas – heasttain

     

    Muhtun substantiivvat sodjet dušše ovttaidlogus: ráhkisvuohta

    Muhtun substantiivvat sodjet dušše máŋggaidlogus: skierat

    Mus lea ođđa filbma, Sáve dadjá. 

    – Galge go filmma geahččat?

     

    Filmmas leat vissa ollu čearggus dáhpáhusat.

     

    Loguid mielde:

    OvttaidlohkuMáŋggaidlohku
    okta viessu ollu viesut
    okta golli ollu gollit

     

    Sadjehámiid (kásusiid) mielde:

     

    Nominatiiva

    Nominatiiva lea substantiivva vuođđohápmi. Sátnegirjjis leat substantiivvat nominatiivva ovttaidlogus.

    Nominatiivahámi gávnnat go jearat: gii / geatmii / mat + vearba

     

    OVDAMEARKKAT:

      • Áddjá čuoigá.

    Gii čuoigá? áddjá

      • Rievssat skeaiká.

    Mii skeaiká? rievssat

     

    Illatiiva

    Go illatiivva galggat gávdnat, de fertet jearrat gosa dahje geasa / geaidda + vearba

    Illatiivvas lea sáni loahpas ovttaidlogus:  i  bussái

     

    OVDAMEARKKAT:

      • Ánne addá Hánnái skeaŋkka.

    Geasa addá? Hánnái

      • Eadni manná návehii.

    Gosa manná? návehii

     

    Lokatiiva

    Go lokatiivva galggat gávdnat, de fertet jearrat geas / geain, gos, dahje mas / main + vearba.

    Lokatiiva ovttaidlogus lea sáni loahpas: – s   bussás

     

    OVDAMEARKKAT:

      • Elle oaččui eatnis ruđa.

    Geas oaččui? eatnis

      • Áhčči finai márkanis.

    Gos finai? márkanis

      • Risten goarui seahka sisttis.

    Mas goarui? sisttis

     

    Bargobihttá:

  • 5.4.16 Adjektiivvat

    – Adjektiiva lea sátneluohkká.

    – „Adjektiivvat leat sánit maid dárbbašat go govvidat juoga ealli, olbmo dahje eará áđu.

    – Adjektiivvaiguin sáhtát govvidit olbmo olgguldas ja siskkáldas iešvuođaid.

    – Adjektiiva govvida maid mii gullat, oaidnit, máistit ja dovdat.

     

    OVDAMEARKKAT:

      • bahá, šiega, liekkus
      • allat, vuollegaš, somá, suivat, čáffat, guhkki, oanehaš, rihča, suvrris, galmmas, liekkas

     

    OVDAMEARKACEALKKA:                                               

      • Stálus leat guhkes, bolfe vuovttat.
      • Guivi lea šiega ja árgges gánda.

     

    Adjektiivvaid kásusii sojahit

    Go adjektiivvaid čálát, de fertet váruhit ahte adjektiiva oažžu rivttes gehčosa, nu ahte heive substantiivii, ná:

    Adjektiivvas leat guokte hámi, go substantiiva lea ovttaidlogus, sorjavaš das ahte lea go adjektiiva ovddabealde vai maŋábealde substantiivva.

     

    OVDAMEARKKAT:

    MAŊÁBEALDE SUBSTANTIIVVA

    Ovttaidlohku:

    OVDDABEALDE SUBSTANTIIVVA

    Bussá lea unni
    Dá lea unna bussá
    Bussá lea jorbbas
    Dá lea jorba bussá

    – Adjektiiva sodjá go lea maŋábealde substantiivva mii lea máŋggaidlogus. Dalle lasihat adjektiivii gehčosa.

    OVDAMEARKKAT:

    MAŊÁBEALDE SUBSTANTIIVVA

    Máŋggaidlohku:

    OVDDABEALDE SUBSTANTIIVVA
    Bussát leat unnit Dá leat unna bussát
    Bussát leat jorbasat Dá leat jorba bussát

     

    TEAVSTTA HUKSET

    Go geavahat adjektiivvaid mat govvejit makkár olbmot muitalusas leat, de šaddá muitalus ivdnábun. Lohkki oažžu eambbo dieđuid, ja muitalus dahje čálus šaddá čearggus ja ealas.

    Mađe eanet adjektiivvat du muitalusas leat, dađe gelddoleabbo du muitalus lea.

     

    OVDAMEARKATEAVSTTAT: 

    Njálggis

    Rukses smávvanjálggis

    Rukses ja rihča smávvanjálggis

    Rukses, rihča ja dipma smávvanjálggis

    Rukses, rihča, dipma ja njálgga

    smávvanjálggis

     

    Rievvár

    Snuoggás rievvár

    Snuoggás ja skealbma rievvár

    Snuoggás, skealbma ja guvrragan rievvár

    Snuoggás, skealbma, guvrragan ja oktonas rievvár

     

    Adjektiivvaid veardádallan

    Adjektiivvaid sáhttá dásiid mielde sojahit.

    „Adjektiivvas leat golbma veardidanhámi, positiiva, komparatiiva ja superlatiiva.

    Jus áiggot buohtastahttit du luohká oahppiid sturrodaga, de sáhtát veardádallat sin.

     

    OVDAMEARKA:

    Dánel lea unni, Mikku lea unnit ja Emmoš lea unnimus.

    Positiiva

    Komparatiiva

    Superlatiiva

    unni

    unnit

    unnimus

    hálbi hálbbit hálbbimus
    suohtas suohttasut suohttasamos
    gelddolaš gelddolat gelddoleam

     

    Bargobihttá: