Emnevisning

  • Teakstabádji

  • Diftoŋŋa

     

    Diftoŋŋain, main lea – i – maŋábealde, njuolgan eaŋkalvokálan (monoftoŋŋan)

    Go sánit sojahat de sáhttet muhtun sániin diftoŋŋat njuolgat eaŋkalvokálan dahje monoftoŋŋan. Diftoŋŋa njuolggadettiin diftoŋŋ vuosttašoassi bissu rievddakeahttá ja maŋit vokála jávká, ná:

     

     

    Muhtun diftoŋŋasániin sáhttá diftoŋŋa maŋábealde leat vokála. Dat vokála ii jávkka go diftoŋŋa njuolgá, go dát vokála ii gula diftoŋŋii, ná:

     

    Bargobihtát: Diftoŋŋa

  • Riektačállin - dássemolsašumit

     

        • Eanaš oassi sániin sodjet. Go sániid sojahat, de válddát vuhtii dássemolsašumi ja diftoŋŋaid njuolgama.
        • Sániid sojahettiin molsašuddet guovddáškonsonánttat. Dát molsašuvvan gohčoduvvo dássemolsašupmin.
        • Guovddáškonsonánttat, mat molsašuvvet, sáhttá leat okta konsonánta dahje eanet konsonánttat.
        • Dássemolsašupmi dáhpáhuvvá dábálaččat guovtti dási gaskka: gievrras dássi (lll) ja geanohis dássi (ll).

     

    – lll dási ja ll dási gaskka, dahje

    – ll dási ja l dási gaskka, dahje muhtun sániin 

    – lll dásis l dássái 

     

     

     

     

     

     

     

     

    Substantiivvaid dássemolsašupmi

    – Eanaš bárrastávval substantiivvain lea dássemolsašupmi.

    – Eanaš bárahisstávvalsubstantiivvain lea dássemolsašupmi.

    – Kontrakšuvdnasubstantiivvain lea dássemolsašupmi.

     

      

      

     

    Vearbbaid dássemolsašupmi

        • Bárrastávvalvearbbain mat leat indikatiivvas, lea dássemolsašupmi.
        • Bárahisstávvalvearbbain ii leat dássemolsašupmi.
        • Kontrakšuvdnavearbbain ii leat dássemolsašupmi.

     

     

     

     

    Bargobihtát: Riektačállin - dássemolsašumit

  • Vearba

     

    – Vearba lea sierra sátneluohkká, nugo substantiiva ja adjektiiva ge.

    – Vearba lea sátni mii dábálaččat muitala mii dahkkojuvvo dahje dáhpáhuvvá.

    – Vearba muitala maid dili birra.

    OVDAMEARKKAT: 

    muohttit, viehkat, bárgut, jurddašit, sáltet, duddjot

    Buot vearbbain (earret go biehttalanvearbbas) lea infinitiivvas sátneloahpas t

    Vearbbaid sojahat vuogi, áiggipersovnna ja logu mielde.

     

     

    Vearbbat sodjet golmma láhkái

    Vearbbaid, nugo eará sániid, sáhttá juohkit sodjama vuođul. Go dieđát man vearbajovkui vearba gullá, de lea dutnje álkit vearbba sojahit.

     

     

    Vearbba áiggit

      

      

    Preseansa

    Dálá áigi: gálan, jorgalit ja málet

      

     

    Preterihtta

    Vássán áigi: gállen, jorgalin ja málejin

      

      

    Perfeakta

    Lea maid vássán áigi: Lean viehkan. Perfeakta geavahuvvo go juoga lea dáhpáhuvvan, ja go dáhpáhus ain joatkašuvvá dahje dan vuhttojit. 

    Perfeavttas leat guokte vearbba: Veahkkevearba leat ja váldovearba.

    Veahkkevearba sojahuvvo persovnna mielde preseanssas. Váldovearba ii sojahuvvo.

    Váldovearbba loahpas  lea álo – n

      

     

    Bargobihtát: Vearba

  • Persovdnapronomeniid sojahus

     

    Pronomen lea sierra sátneluohkká.

    Pronomeniid geavahat nuppi sáni sajis dahje dat čujuhit nuppiide sániide. Pronomenat leat máŋggaláganat.

    Persovdnapronomenat leat pronomenat maid sáhttá geavahit namaid sajis.

    Persovdnapronomenat sodjet sadjehámiid mielde ovttaidlogus, guvttiidlogus ja máŋggaidlogus.

    OVDAMEARKKAT:

    Álehttá osttii Ánnii rukses sihkkela.

    Son osttii sutnje rukses sihkkela.

     

     

     

     

    Bargobihtát: Persovdnapronomeniid sojahus 

  • Substantiiva

      

    Substantiiva lea sierra sátneluohkká, ja lea nammasátni. Dat muitala manin juoga gohčoduvvo.

    Muhtun substantiivvat leat oinnolaš áđuid dahje olbmuid ja báikkiid/konkrehtaid namat, nugo: márfi, Deatnu, skuvla, Sárá

    Eará substantiivvat leat jurddalaš áđuid/abstrávttaid namat, nugo: jurdda, ustitvuohta

    Eanaš substantiivvat leat nammasánitborramuš, šaddu, meahcci, báiki, bivttas, ráhkisvuohta

    Muhtun substantiivvat leat ges sierranamat:  Leavvajohka, Sápmi, Márjá, Mathias, Ánne, Sárá

    Substantiivvat sodjet ovttaidlogus ja máŋggaidlogus: (okta) beana (ollu) beatnagat

     

    Sadjehámiid/kásusiid mielde:

    Sámegielas leat čieža sadjehámi, ja eanaš substantiivvain leat oktanuppelohkái hámi:

     

    Substantiivva sadjehámit

     

     

    Sámegielas leat čieža sadjehámi/kásusa. Dás oahpahalat njeallje sadjehámi / kásusa.

    Dat leat: nominatiivaakkusatiiva, lokatiiva ja illatiiva.

     

    1. Nominatiiva

    Nominatiiva lea substantiivva vuođđohápmi. Nominatiivva ovttaidlohkohámiin gávnnat substantiivva sátnegirjjis / sátnelisttus, nugovielppisbeahci, mánná, jurdda jna.

    Nominatiivva ovttaidlogus ii leat geažus.

    Nominatiiva máŋggaidlogu geažus lea: t

    Nominatiivva gávnnat go jearat:

    – Ovttaidlogus: mii, gii + vearba

    – Máŋggaidlogus: mat, geat + vearba

     

    2. Akkusatiiva

    Akkusatiiva almmuha cealkaga objeavtta dahje áiggi.

    Ánne čoaggá luopmániidmaid čoaggá Ánne?

    Áslat divvu biilla – maid divvu Áslat?

    Áhčči guođoha bohccuid – maid guođoha áhčči?

    Akkusatiiva máŋggaidlogu geažus lea – idmánáid

    Akkusatiivva gávnnat go jearat:

    – Ovttaidlogus: gean, maid dahje man + vearba

    – Máŋggaidlogus: geaid dahje maid + vearba 

     

     

    3. Lokatiiva

    Lokatiiva almmuha gos gii/mii nu lea, dahje gos gii/mii nu boahtá dahje vuolgá.

    Lokatiiva gávnnat go jearat: geas, gos, mas, main

     

    Gos / geas / mas + vearba + substantiiva:

    – Biret oaččui Máhtes skeaŋkka – geas oaččui Biret skeaŋkka?

    – Áhčči lea meahcis – gos lea áhčči?

    Gámasgotturis gorrot gápmagiid – mas gorrot gápmagiid

    – Lokatiiva ovttaidlogu geažus lea smánás

    – Lokatiiva máŋggaidlogu geažus lea inmánáin

     

     

    4. Illatiiva

    Illatiiva almmuha báikki, gullevašvuođa dahje čuohcama.

    Báiki: Ánná bođii ikte Leavvajohkii.

    Gullevašvuođa: Bussá gullá Sárái.

    Čuohcan: Mathiasii šattai váivi go su sihkkel billašuvai.

     

    Logut:

    1. Illatiiva ovttaidlogu geažus lea – imánnái

    2. Illatiiva máŋggaidlogu geažus lea:

    demánáide

    dda:  beatnagiidda (golmmastávval substantiivvaid geažus)

    3. Illatiivva gávnnat go jearat:

    – Ovttaidlogus: gosageasadahje masa + vearba

    – Máŋggaidlogus: gosageaidda dahje maidda + vearba

     

     

    Bargobihtát: Substantiiva

  • Adjektiiva

     

    Adjektiiva lea sierra sátneluohkká. Eará sátneluohkát leat substantiiva ja vearba.

    Adjektiiva muitala mo juoga  dahje muhtun lea. Dat govvidit allodaga, luonddu, biktasiid, lihkastagaid, vugiid, jiena jna.

    OVDAMEARKKAT:

    somágáppusissorasstuorisčaffat

    Adjektiiva govvida substantiivvaid.

    Adjektiivvas leat guokte hámi: Attribuhtta ja predikatiiva.

    Go áigu veardidit substantiivvaid, de sáhttá  adjektiivva kompareret dahje sojahit. Adjektiivvas leat golbma veardidanhámi: positiiva, komparatiiva ja superlatiiva.

     

    Adjektiivva hámit 

    1. Attribuhtta hápmi

    Adjektiiva, mii lea attribuhttahámis, lea ovddabealde substantiivva. Dat ii soja substantiivva logu mielde.

    OVDAMEARKKAT:

    – Ánddes lea viššalis reaŋga

    – Soffás leat viššalis reaŋggat

     

    2. Predikatiiva hápmi

    Adjektiiva, mii lea predikatiivahámis, lea maŋábealde substantiivva. Dat čuovvu substantiivva sodjama ja logu, ja nu dat sodjá ovttaidlogus ja máŋggaidlogus.

    OVDAMEARKKAT:

    – Ristena biila lea boaris.

    – Joná biillat leat boarrásat.

     

     

    Attribuhtta gehččosat 

    Attribuhtta hámis leat golbma gehčosa.

     

     

    Adjektiivva veardidanhámit

    Go áigu veardidit, de sáhttá adjektiivva kompareret dahje sojahit. Adjektiivvas leat golbma veardidanhámi: positiiva, komparatiiva ja superlatiiva.

    Veardidanhámit

     

     

     Bargobihtát: Adjektiiva