Emnevisning

  • Teakstabádji

    • 6.4.1 Diftoŋŋat

       

      Diftoŋŋaid, main lea – i – maŋábealde, njuolgan eaŋkalvokálan (monoftongan)

       

      Go sánit sojahat de sáhttet muhtun sániin diftoŋggat njuolgat eaŋkalvokálan dahje  monoftoŋgan. Diftoŋŋa njuolggadettiin diftoŋŋa vuosttašoassi bissu rievddakeahttá ja maŋit vokála jávká, ná:

       

      ea – e

      eadni – etniid

      ie  – i

      giehta – gihtii

      oa – o

      soabbi – soppiide

      uo – u

      luossa – lussii

       

      Muhtun diftoŋŋasániin sáhttá diftoŋŋaid maŋábealde leat vokála. Dat vokála ii jávkka go diftoŋga njuolgá, go dát vokála ii gula diftoŋgii, ná:

      eai – ei

      beaivi – beivviid

      ie –  ii 

      nieida – niidii

      oai – oi

      loaidu – loidui

      uoi – ui

      guoika– guikii

       

      Bargobihttá:

    • 6.4.3 Riektačállin - dássemolsašumit

       

        • Eanaš oassi sániin sodjet. Go sániid sojahat, de válddát vuhtii dássemolsašumi ja diftoŋgaid njuolgama.
        • Sániid sojahettiin molsašuddet guovddáškonsonánttat. Dát molsašuvvan gohčoduvvo dássemolsašupmin.
        • Guovddáškonsonánattat, mat molsašuvvet, sáhttá leat okta konsonánta dahje eanet konsonánttat.
        • Dássemolsašupmi dáhpáhuvvá dábálaččat guovtti dási gaskka: gievrras dássi (lll) ja geanohis dássi (ll).

       

      – lll dási ja ll dási gaskka, dahje

      – ll dási ja l dási gaskka, dahje muhtun sániin 

      – lll dásis l dássái 

      III

      gievrras - dássi 

      II

      geanohis - dássi 

      I

      geanohis - dássi

      oabbá

      oappát

       

      beavdi

      beavddit

       

      bohccot

       

      boazu

        

      II

      gievrras - dássi

      I

      geanohis - dássi

      nnu

      nut

      sadji

      sajit

      joa

      joŋat

        

       

       

       

       

       

       

       

       

      1. Konsonántamolsašupmi (II–I)

      modji mojit
      dju jut
      tni nit

       

      2. Konsonántamolsašupmi (III – II)

      guksi guvssit
      kca vccat
      kti vttit
      girj girjjit

       

      Substantiivvaid dássemolašupmi

      – Eanaš bárrastávval substantiivvain lea dássemolsašupmi.

      – Eanaš bárahisstávvalsubstantiivvain lea dássemolsašupmi.

      – Kontrákšuvdnasubstantiivvain lea dássemolsašupmi.

       

       

      Dábálaš bustávat: geanohis dássi

      – Buoiddes ja vinju/kursiiva bustávat: gievrras dássi bárrastávval- ja bárahisstávvalsubstantiivvain.

      – Buoiddes bustávat: guhkkon gievrrasdássi konstrákšuvdnasubstantiivvain.

       

        

      Vearbbaid dássemolašupmi

        • Bárrastávvavearbbain mat leat indikatiivvas, lea dássemolašupmi.
        • Bárahisstávvalvearbbain ii leat dássemolsašupmi.
        • Kontrákšuvdnavearbbain ii leat dássemolsašupmi.

       

        • Dábálaš bustávat: geanohis dássi
        • Buoiddes bustávat: gievrras dássi

       

      Bargobihttá:

    • 6.4.5 Vearbbat

       

      – Vearba lea sierra sátneluohkká, nugo substantiiva ja adjektiiva ge.

      – Vearba lea sátni mii dábálaččat muitala mii dahkkojuvvo dahje dáhpáhuvvá.

      – Vearba muitala maid dili birra.

       

      OVDAMEARKKAT: muohttit, viehkat, bárgut, jurddašit, sáltet, duddjot

       

      Buot vearbbain (earret go biehttalanvearbbas) lea infinitiivvas sátneloahpas t

      Vearbbaid sojahat vuogi, áiggipersovnna ja logu mielde.

       

      VEARBBAT SODJET GOLMMA LÁHKÁI

      Vearbbaid, nugo eará sániid, sáhttá juohkit sodjama vuođul. Go dieđát man vearbajovkui vearba gullá, de lea dutnje álkit vearbba sojahit.

        

       

      VEARBAÁIGGIT

       

      Presensa:

      Dálá áigi: viegan

       

      Preterihtta:

      Vássán áigi: vihkken

       

      Perfeakta:

      Lea maid vássán áigi: Lean viehkan. Perfeakta geavahuvvo  go juoga lea dáhpáhuvvan, ja go dáhpáhus ain joatkašuvvá dahje dan vuhttojit 

      Pearfeavttas leat guokte vearbba: Veahkkevearba leat ja váldovearba.

      Veahkevearba sojahuvvo persovnna mielde presenssas. Váldovearba ii sojahuvvo.

       

      Váldovearbba loahpas  lea álo – n

       

       

      Bargobihttá:

    • 6.4.7 Persovdnapronomeniid sojahus

       

      Pronomen lea sierra sátneluohkká.

      Pronomena geava nuppi sáni sajis dahje dat čujuhit nuppiide sániide. Pronomenat leat máŋggaláganat.

      Persovdnapronomenat leat pronomenat maid sáhttá geavahit namaid sajis.

      Persuvdnapronomenat sodjet sadjehámiid mielde ovttaidlogus, guvttiidlogus ja máŋggaidlogus.

       

      OVDAMEARKKA:

      Álehttá osttii Ánnii rukses sihkkela.

      Son osttii sutnje rukses sihkkela.

       

       

      Bargobihttá:

    • 6.4.9 Substantiiva

        

      Substantiiva lea sierra sátneluohkká, ja lea nammasátni. Dat muitala manin juoga gohčoduvvo.

       

      Muhtun substantiivvat leat oinnolaš áđuid dahje olbmuid ja báikkiid/konkrehtaid namat, nugo: márfi, Deatnu, skuvla, Sárá

       

      Eará substantiivvat leat jurddalaš áđuid/abstráktaid namat, nugo: jurdda, ustitvuohta

       

      Eanaš substantiivvat leat nammasánitborramuš, šaddu, meahcci, báiki, bivttas, ráhkisvuohta

       

      Muhtun substantiivvat leat ges sierranamat:  Leavvajohka, Sápmi, Márjá, Mathias, Ánne, Sárá

       

      Substantiivvat sodjet ovttaidlogus ja máŋggaidlogus: (okta) beana (ollu) beatnagat

        

      Sadjehámiid/kásusiid mielde:

       

      Sámegielas leat čieža sadjehámi, ja eanaš substantiivvain leat oktanuppelohkái hámi:

      stállu –  stálut – stálu  –  stáluid –  stálus –  stáluin – stállui – stáluide –  stáluin –  stáluiguin – stállun

        

      SUBSTANTIIVVA SADJEHÁMIT

       

      Sámegielas leat čieža sadjehámi/kásusa. Dás oahpahalat golbma sadjehámi/kásusa.

      Leat nominatiivaakkusatiiva, lokatiiva ja illatiiva.

       

      1. Nominatiiva

      Nominatiiva lea substantiivva vuođđohápmi.Nominatiivva ovttaidlohkohámiin gávnnat substantiivva sátnegirjjis / sátnelisttus, nugovielppisbeahci, mánná, jurdda jna.

       

      Nominatiivva ovttaidlogus ii leat geažus.

      Nominatiiva máŋggaidlogu geažus lea: t

      Nominatiivva gávnnat go jearat:

      – Ovttaidlogus: mii, gii + vearba

      – Máŋggaidlogus: mat, geat + vearba

       


       

      2. Akkusatiiva

       

      Akkusatiiva almmuha cealkaga objeavtta dahje áiggi.

      Ánne čuoggá luopmániidmaid čoaggá Ánne?

      Áslat divvu biilla – maid divvu Áslat?

      Áhčči guođoha bohccuid – maid guođoha áhčči?

       

      Akkusatiiva máŋggaidlogu geažus lea – idmánáid

       

      Akkusatiivva gávnnat go jearat:

      – Ovttaidlogus: gean, maid dahje man + vearba

      – Máŋggaidlogus: geaid dahje maid + vearba

       

        

      3. Lokatiiva

       

      Lokatiiva almmuha gos gii/mii nu lea, dahje gos gii/mii nu boahtá dahje vuolgá.

      Lokatiiva gávnnat go jearat: geas, gos, mas, main

       

      Gos / geas / mas + vearba + substantiiva:

      – Biret oaččui Máhtes skeaŋkka – geas oaččui Biret skeaŋkka?

      – Áhčči lea meahcis – gos lea áhčči?

       

      Gámasgottoris gorrot gápmágiid – mas gorrot gápmagiid

      – Lokatiiva ovttaidlogu geažus lea smánás

      – Lokatiiva máŋggaidlogu geažus lea inmánáin

       

      4. Illatiiva

      Illatiiva almmuha báikki, gullevašvuođa dahje čuohcama.

      Báiki: Ánná bođii ikte Leavvajohkii.

      Gullevašvuođa: Bussá gullá Sárái.

      Čuohcan: Mathiasii šattai váivi go su sihkkel billašuvai.

       

      Logut:

      1. Illatiiva ovttaidlogu geažus lea – imánnái

      2. Illatiiva máŋggaidlogu geažus lea:

      demánáide

      dda:  beatnagiidda (golmmastávval substantiivvaid geažus)

      3. Illatiivva gávnnat go jearat:

      – Ovttaidlogus: gosageasadahje masa + vearba

      – Máŋggaidlogus: gosageaidda dahje maidda + vearba

       

       

      Bargobihttá:

    • 6.4.11 Adjektiiva

       

      Adjektiiva lea sierra sátneluohkká. Eará sátneluohkát leat substantiiva ja vearba.

      Adjektiiva muitala mo juoga  dahje muhtun lea. Dat govvidit allodaga, luonddu, biktasiid, lihkastagaid, vugiid, jiena jna.

       

      Muhtun ovdamearkkatsomágáppusissorasstuorisčáffat

      Adjektiiva govvida substantiivvaid.

      Adjektiivvas leat guokte hámi: Attribuhtta ja predikatiiva.

      Go áigu veardidit substantiivvaid, de sáhttá  adjektiivva kompareret dahje sojahit. Adjektiivvas leat golbma veardidanhámi: positiiva, komparatiiva ja superlatiiva.

       

      DÁS ADJEKTIIVVA HÁMIT

       

      1. Attribuhtta hápmi

      Adjektiiva, mii lea attribuhttahámis, lea ovddabealde substantiivva. Dat ii soja substantiivva logu mielde.

       

      OVDAMEARKKAT:

      – Ánddes lea viššalis reaŋga

      – Soffás leat viššalis reaŋggat

       

      2. Predikatiiva hápmi

      Adjektiiva, mii lea predikatiivahámis, lea maŋábealde substantiivva. Dat čuovvu substantiivva sodjama ja logu, ja nu dat sodjá ovttaidlogus ja máŋggaidlogus.

       

      OVDAMEARKKAT:          

      – Ristena biila lea boaris.

      – Joná biillat leat boarrásat.

       

      ATTRIBUHTTA GEHČOSAT 

      Attribuhtta hámis leat golbma gehčosa.

       

      ADJEKTIIVVA VEARDIDANHÁMIT

      Go áigu veardidit, de sáhttá adjektiivva kompareret dahje sojahit. Adjektiivvas leat golbma veardidanhámi: positiiva, komparatiiva ja superlatiiva.

       

      Veardidanhámit

       

       

      Bargobihttá: