Emnevisning

  • Generelt

    • 7.3.1 Girjerájus

      Girjerádjosis mii oahpásmuvvat árbevirolaš máidnasiidda ja muitalusaide, sámi girječálliide ja sámi mánáid – ja nuoraidgirjjiide.

    • 7.3.2 Sámi girječállit

       

      Faksimila: Issát báhtara, Gustavssen. J.,1989, Jårgaleaddji Å.s.

      John Gustav Gustavsen lea riegádan miessemánu 29.b, 1943:s Porsáŋggus. Son lea čállán girjji Issat báhtara, mii almmuhuvvui 1982:s. Girji lea jorgaluvvon dárogillii “Alarm over Russevåg”. Girji lea maid jietnagirji hámis.

      Romána lea Issáha birra. Issát lea boazosámibárdni ja lea guoktenuppelohkái jahkásaš. Dáhpáhus lea Várjjagis. Issát givssiduvvo skuvllas ja báhtara. Dán girjjis mii gullat movt Issáhiin manná go báhtara okto dálvet, go lea seavdnjat ja buolaš.

       

      Čáskirnjárgga-mánat

      Dárogohpis leigga Čáskirnjárgga – gánddaguovttos, Hjalmar ja Hugo, beakkánat. Olbmot balle ge sudnos. Soai leigga stuorra šattus, gievrrat ja givssideigga erenoamažit uhcibuid. Hjalmar váccii viđat klássas, Hugo guđadis. Sudno eai gallis liikon, ja belkuiga dávjá. Hjalmar lei oktii dorron muhtin nuorra veahkkeoahpaheaddjin. Hugo lei fas oktii gárgidan. Muhtin eará háve leigga fas suoládan šuhkoláđa internáhtas. Dalle leigga báhtaran bajás bávtti ala, ja borran buot.

      Hjalmar guovttos Hugoin leigga guktuid váhnemiid massan uhccin jo. Eadni sudnos lei jápmán maŋŋelaš go Hjalmar riegádii. Go Hugo lei golmmajahkásaš, sáddejuvvui áhčis čeazi lusa Časkirnjárgii. Seamma dálvvi lei sudno áhčči duššan merrii. Dát dáhpáhuvai guovvamánus, riđđu bođii fáhkka go son lei liinna geassimin. Fanas lei gávdnon olgun Stuorravuon-njárgga bokte. Nuppe geasi ledje gávdnan áhči fiervvás, hirssa badjel veallamin. Olbmot ledje vissásat ahte son lei ain eallimin go gáddái bođii. Son fertii lean gávdnan hirssa mearas rievddadeamen. Dasa son leamaš nagodan ala beassat, ja gáddái nu beassan. Das maŋŋil son várra bázii fiervái veallat. Várra lei gollon jámas.

      Dalle lei Hjalmar ge sáddejuvvon Čáskirnjárgii. Ovdal si ledje orron Álddašgohpis, eai guhkkin eret Issaha ja Iŋggá gácce dálus.

      Hjalmar guovttos Hugoin fertiiga garrasit bargat áhčiska čeazi luhtte. Gitta dan rájes go leigga 5-6 jahkasaččat fertiiga čáziid guoddit, muoraid čohkket, muohttagiid goaivut. Čeahci lei beakkán garas. Son lei leamaš bivddus Jiekŋa-ábis. Sus lei báhččon eret oassi nuppi gieđas, nu ahte ii sáhttán šat bivdit jiekŋaguovžžaid ja njálaid. “Njálla”, die lei namma maid lei ožžon. Eaba Hjalmar guovttos Hugoin ožžon doarvai borramuša ruovttus juohke beaivvi. Dan seammas go internáhtii bođiiga, boraiga dego gumppet. Eaba soai goassige orron gallaneamen. Dan dihtii lei Hjalmar veaháš buoiddes-lágan. Borai álo. Muhto vearramus lei go čeahci moaráhuvai . Ii oktage sáhtan su orustahttit dalle, i eamit, i oktage! Oktii lei cabman Hugo leairaboahkániin.» Korrekturlohkki komeanta: Iigo berre almmuhit ahte čálli ortografiija lea veahá eará go dán áiggi?"

      John Gustavsen "Issát báhtara"

       

      In muital

      Faksimila: In Muital, Mienna, J.M., Bárus, 2014

       

      8.

      «Seammás go lávkejin olggos busses, de vásihin juoidá mii aivve geardduhuvvui. Ledjen áibbas vajálduhttán dan. Lea imaš ahte muittus lea dakkár ráigi, ahte maiddái muhtin áibbas unohis vásáhusaid sáhttá vajálduhttit. Biegga mii álo bosui dáppe. Muđui márkanis sáhtii beaivvádat ja áibbas goalki, muhto bussebisánanbáikkis goitge lei dat čoaska biegga. Biegga lei dakkár mii bosui vaikko makkár biktasiid čađa. Nu čoaskkis, ahte orron dego álás go deaivvai mu. Mun geahčestin ovddos. Skuovat iešguđet ivnnis ja hámis, buohkat jođus ovtta guvlui, dohko gosa ieš ge galgen. Mun ge vázzilin. In háliidan ahte oktage galggai mearkkašit mu, ja dan dagaše várra jus čuččošin akto. Son gii lea earálágan, su buohkat oidnet. Ja mun in háliidan oidnot, ja in goit leat earálágan.

      “gumppet hakset guhtemuš miessi lea vuoimmehuvvon, ja dan álohii fallehit”

      Dan ledjen gullan luonddufága – diimmus. Ii lean oahpaheaddji gii lei muitalan, muhto muhtuma áddjá gii lei boahtán muitalit doložiid birra. Dalán go gullen dien, de jurdilin mu skuvladili birra. Mun oidnen miesáža mas ledje mu čalmmit, ja juohke muora duohken vurde gumppet. Mun in geahčestan bajás go vázzen, in dárbbaša go dovden šilju nu bures. Muhto lei vel eará manne aivve gehččen vulos, “čalmmis oainnát dovdduid”.

      Ja mu dovdduid ii galgan oktage beassat oaidnit. Muhto dál geahčestin bajás, go dat lei juo šaddan dáhpin. Oidnen uvssa, geainnu sisa helvehii. Uvssas lei seamma ivdni go diibmá ja várra dan rájes go visti lei huksejuvvon. Muiten juste makkár lei. Juohke skruvva ja skuovvamearkka. Sáhtten dušše giddet čalmmiid, de muiten juste makkár lei. Uksa ii lean dušše mu muittus, muhto lávii maid álgu nihkui maid dávjá niegadin. Niegus uksa lei áibbas dábálaš uksa, muhto go lahkonin, de rievdagođii. Dat stuorui ja orui maid lihkadeame. Viggen jorgalit, geahčestit eará guvlui. Muhto in nagodan. Ledjen dego massán fámu iežan julggiid ja rupmaša badjel. Go ledjen sullii logi mehtera eret uvssas, de gullagohten jienaid nuppe bealde. Mánát ja nuorat geat rihčo ja bálle. Jienain vuhttoje dušše ovttalágan dovddut, ballu. Lei dego sii eai beassan olggos dieppe, dego uksa livččii lásas ja muhtun lei biinnideame sin. Njozet rahpasišgođii uksa. Mun viggen bisánit, muhto juoga dego gaikkui mu dohko. Geahččalin maid giddet čalmmiid, muhto in dan ge nagodan. Juste ovdalaš go oidnen mii lei siskkobealde uvssa, de gullájin bivastatgálluin. Dál duohtavuođas, de lei uksa seamma fasti ja issoras go niegus, muhto ii lihkadan ja jienat eai gullon siste. Dál mus lei fápmu iežan rupmaša badjel, dahje ovtta ládje ii lean.

      “Buohkat leat ferten ja fertejit skuvlii. Ii leat juoga maid mii sáhttit válljet eret”.

      Dien vástádusa álo gullen go jerren “manin ferten skuvlii”. Buohkat fertejit, vaikko movt leaš doppe.

      – Ii soaitte dáppe. Soaitá buohcci, dahje fárren.

      Álgen fas jurddašit su birra. Dat jurdagat ledje vearrábut go buot eará. Čoavjebávččas ja niegut eai lean buohtastahttinveara su ektui. Dihten ahte son lei dien niegus, lei siskkobealde uvssa. Muhto dihten maid ahte son ii lean gal okta dain geat rihčo jápmagielain. Rahpen uvssa. Gullen fas dien juoidá njoammume mu guvlui. Fas gaskkestii. Fas devddii mirkku mu varrasuonaide.

      – Seammát mu bijadan.

      Nu máŋgii ledjen háliidan dahkat nu, muhto in goassege jorgalan. In sáhttán, in ge nagodan.

      – Jus oktage oaidná ahte vuolggán, de ipmirdit makkár mun lean.»

       

      Jens Martin Mienna, "In muital" 

       

      Govva girjjis "In muital", s.20, sárgon: Jørn Keskitalo, Báruš

       

      Bargobihttá:

       

      Go leat lohkan girjjiid “Issát báhtara” ja “In muital”:

      – Mii lea girjjiid fáddá?

      – Gávnnat go erohusaid, ja jus gávnnat, mat dat leat?

      – Mo govveba girjječállit dáhpáhusa girjjis?

    • 7.3.3 Biografiijat

       

      Sátni biografiija boahtá greikkagielas ja čilgejuvvo ná: bios lea eallin ja graphein fas čállit.

      Biografiija lea šáŋŋer girjjálašvuođas ja dat muitala muhtin olbmo eallima birra. 

       

    • 7.7.3.1 Johan Turi

       

      Govva: Borg Mesch, Girona gielda govvačoakkáldat

       

      Johan Turi riegádii njukčamánu 2.b. 1854:s Guovdageainnus, ja jámii skábmamánu 30.b. 1936

      Jukkasjarvái. Son lei okta dain vuosttaš sámi girječállin.

      Johan Turi girji Muitalus sámiid birra muitala boazosámiid birra 1900-logu álggus.

      Girji lea jorgaluvvon dánskagillii, ruoŧagillii, eŋgelasgillii, duiskagillii, ungarlašgillii, japangillii, italiagillii ja suomagillii. Son lea maid ieš sárgon govaid girjái. Son lea maid čállán Sámi deavsttat, álmmuhuvvon 1920:s ja Duoddaris álmmuhuvvon 1931:s.

       

    • 7.3.3.2 Anders Larsen

      Govva: Kalland. Romssa musea – Universitehtamusea

       

      Anders Larsen riegádii juovlamánu 2.b. 1870:s  Návuonas, ja jámii  juovlamánu 10.b. 1949:s. Son lei mearrasápmelaš. Son lei maid sámegiel oahpaheaddji, journalista ja girječálli. Son barggai oahpaheaddjin 1902 – 1964 áigodagas. Son lei maid sámi aviissa “Sagai Muittalægje” redaktevra 1904 – 1911 áigodagas. Dat aviisa almmuhuvvui guktii mánnui. 1911:s almmuhii son vuosttaš sámegiel romána “Bæivve-Alggo”. Dat romana govve mearrasámiid eallima, ja čuovvu váldopersovnna Ábo Eira eallima iešguđetge osiid. Anders Larsen govve románain dáruiduhttima ja movt dat váikkuhii sámegillii ja sápmelaččaid iešgovvii. Romána ulbmil lei nannet sápmelaččaid iešdovddu go stuoraservodat badjelgeahčai sin, ja čájehit vuostemiela dan oidnui mii norgga servvodagas lei sámiide.

      1949 čavčča, dan seammá jagi go son jámii, sáddii son mearrasámiid eallin-girjji giehtačállosa. Just Knud Qvigstad jorgalii dan dárogillii, ja almmuhii girjji 1950:s. 1970:s almmuhuvvui girji sámegillii “Mearrasámiid birra”.

    • 7.3.3,3 Nils-Aslak Valkeapää

       

      Govva: ULRICHSEN, ROLF CHR. / AFTENPOSTEN / NTB SCANPIX

       

      Nils Aslak Valkeapää dahje Áillohaš riegádii njukčamánu 23.b. 1943 Eanodagas ja jámii skábmamánu 26.b.2001 Esbos. Son orui Kasivarsi Suomas ja Norggabeale Ivguvuonbađas.

      Su áhčči lei suoma boazosápmelaš ja eadni lei norgga sápmelaš, eret Davvi-Romssas. Bearaš orui Suomas, muhto go Áillohačča áhčči jámii, fárrii su eadni Norgii Ivguvuonbahtii. Áillohaš maid fárrii dohko jagis 1996, ja šattai Norgga stáhtaborgárin 2001:s.

      Son lei sámi girječálli, komponista ja govvadáiddár. Son lei multidáiddár, lei dovddus iežas divttaiguin, lávlagiin, luđiin ja govvadáidagiin. Áillohaš  álggahii iežas dáiddaeallima luđiin, ja son lea ge luđiin šaddan beakkálmassan. Su govvadáidagiin leat sámi ivnnit ja govvosat. Son lea komponeren musihka Ofelaš filbmii.

       

      Govva: Bodil Utsi Vars

       

      Áillohaš lei dat vuosttaš sápmelaš gii oaččui Davviriikkaid Ráđi girjjálašvuođabálkkašumi 1991:s girjjiin “Beaivi, áhčážan”.

      Son lea čállán diktačoakkáldaga «Ruoktu váimmus», mii  álmmuhuvvui 1985:s, “Beaivi, áhčážan” mii  álmmuhuvvui 1991:s,  ja “Eanni, eannážan” mii álmmuhuvvui  2001:s.

      Áillohaš lea maid ožžon Italias musihkka bálkkašumi loddesymfoniijan “Goase dušše”.

      Áillohaš oaččui 50-jagi skeaŋkan viessobáikki Omasvuona suohkanis. Dasa son huksii viesu, Lassigámme. Maŋŋil su jápmima oste Romsa fylkasuohkan, Sámediggi, Omasvuona suohkan ja Romssa universitehta báikki. Lassigámme geavahit sámi dáiddárat ja girječállit.

      Juohke jagi juhkkojuvvo Áillohačča musihkkabálkkašupmi beassášlávvardaga Guovdageainnu Sámi grandprix doaluin.

       

    • 7.3.3.4 Elle Márjá Vars

       

      Govva: Elle Márjá Vars

      Elle Márjá Vars lea riegádan 1957:s,  Láhpoluobbalis Guovdageainnus. Son lea sámi girječálli. Son lea almmuhan oktiibuot 15 čáppagirjjálašvuođa girjji. Su vuosttaš romána lei “Katja”. Dáinna románain son oaččui Sámedikke Friddja Sátni bálkkašumi 1986:s. Son lea guovtte geardde ožžon Sámeráđi čáppagirjjálašvuođa bálkkašumi; 2004:s oaččui son buoremus sámegiel nuoraidrománain ja 2007:s buoremus sámegiel mánáidgirjjiin. 2012:s lei “Áidnen” CD, su teavsttain nominerejuvvon “Spellemann” bálkkašupmái.

      Elle Márjá Vars lea maid leamašan mielláhttu Davvi-Hålogalandda bismagodderáđis ja Sámedikki giellastivrras.

       

      Su girjjálašvuohta:

      1986: Kátjá, nuoraidromána

      1986: Oabbá, mánáidgirji

      1989: Savdnjiluvvon nagir, diktagirji ovttas Kaia Nilseniin ja Ravna Eirain

      1990: Arvedávggi mánát, mánáidgirji

      1990: Okto, romána

      1992: Buot ovddemus jápmet niegut, romána

      1996: Ja idja ii galgga šat leat

      2002: Jaskatvuođas ii leat mihkke agiid

      2006: Máilmmi láikkimus olmmoš

      2004: Čábbámus iđitguovssu

      2013: Skábma