Emnevisning

  • Generelt

    • 7.2.1 Giellabádji

      Giellabajis barggat riektačállimiin ja grammatihkkain.

    • 7.2.2 Vearbbat

       

       

      Bargobihttá:

       

    • 7.2.3 Substantiiva

       

      Kásusat

      Substantiivvat sojahuvvojit kásusiid mielde.  Sámegielas leat 7 kásushámi.

       

      Nominatiiva: 

      Lea sáni vuođđohápmi. Dát hápmi lea sániin go ozat sátnegirjjis. Nominatiivva gávdná go jearrá mii, gii, mat, geat  + vearba.

       

      Akkusatiiva:

      Muitala masa muhtin doaibma čuohcá. Akkusatiivva gávdná go jearrá: geanman, maid, geaid + vearba.

      Ánne lea goddán guliid – maid lea Ánne goddán = guliid (akk.) Akkusatiiva geažus ovttaidlogus lea –i ja máŋggaidlogus id.

       

      Genetiiva:

      Muitala dábálaččat gullevašvuođa ja eaiggátvuođa birra. Elle gákti, Guovdageainnu girku, Álttá johka.

      Genetiiva muitala gean, man, geaid, maid lea. Nieiddaid gávttiin leat holbbit, viesuid luhtte leat bohccot.

      Genetiiva geažus máŋggaidlogus lea id.

       

      Lokatiiva:

      Muitala gos muhtin dahje muhtimat leat, dahje  gos mii/gii nu boahtá dahje vuolgá. Lokatiivva gávdná go jearrá gos, geas, mas + vearba + substantiiva.

      Lokatiiva geažus ovttaidlogus lea –s ja máŋggaidlogus in.

      Ánne lea mannan duoddarii – gos lea Ánne? – duoddaris (lok).

       

      Illatiiva:

      Muitala gosa muhtin manná dahje vuolgá. Illatiiva geažus ovttaidlogus lea –i ja máŋggaidlogus –ide, idda. Illatiivva gávdná go jearrá gosa, geasa + vearba.

      Mun vuolggán Levdnjii – gosa lean vuolgimin? – Levdnjii (ill)

       

      Komitatiiva:

      Gávdná go jearrá geainna, mainna, geaiguin, maiguin + vearba.

      Ovttaidlogu geažus lea –in, ja máŋggaidlogus lea –iguin.

      Áhčči čuohppá niibbiin bierggu – mainna čuohppá áhčči bierggu – niibbiin (kom).

       

      Essiiva: 

      Gávnnat go jearrá geanin, manin, makkárin?

      Máhtes ledje buot biktasat guolgan – makkárin ledje Máhtes biktasat – guolgan. Essiiva geažus lea sihke ovttaidja máŋggaidlogus n.

       

      Bargobihttá:

    • 7.2.4 Adjektiivvaid veardidanhámit

        

      Adjektiivvain leat golbma veardidanhámi. Adjektiivvaid veardidanhámit sodjet.

       Párrastávvaladvearbbat

      Párrastávvaladjektiivvain leat 2, 4, ... stávvala máŋggaidlogus:

       

      Komparatiivageažus lea:

      –t

      –eabbo / –abbo

       

      Superlatiivageažus lea:

      –mus

      –eamos / –amos

        

      Párahistávvaladjektiivvat

      Párahisstávvaladjektiivvain leat 3, 5 ... stávvala máŋggaidlogus:

      Komparatiivageažus lea:

      –t

      –eabbo

      –abbo

       

      Superlatiivageažus lea:

      –eamos

      –amos

       

      Kontrakšuvdnaadjektiivvat

      Kontrakšuvdnaadjektiivan leat seamma gehčosat go párahisstávvaladjektiivvain.

      Komparatiivageažus lea:

      –t

      –eabbo

       

      Superlatiivageažus lea:

      –mus

      –amos

        

       

       

       

       

       

      Bargobihttá:

    • 7.2.5 Pronomenat

       

      Pronomeniid geavahat nuppiid saniid sajis dahje dat čujuhit nuppiid sániide. Pronomenat sodjet sadjehámiid/kásusiid mielde.

      Pronomenat leat máŋggaláganat.


      Resiprokapronomenat

      Resiprokapronomenat leat ráhkaduvvon guovtti sánis:

      – nubbi nuppiguvttiidlogus (go lea guovtti birra)

      – nuppit nuppiidmáŋggaidlogus (go lea eanet go guoktása birra) dahje

      – goabbat  guoibmi + oamastangeažusguvttiidlogus (go lea guovtti birra)

      – guhtet  guoibmi + oamastangeažusmáŋggaidlogus (go lea eanet go guoktása birra)

      Resiprokapronomenat main leat oamastangehčosat sojahuvvojit sadjehámiid/kásusiid mielde.

      Refleksiiva pronomen ieš

      Pronomen ieš geavahuvvo refleksiiva pronomenin. Buot sadjehámiin/kásusiin main ieš sojahuvvo lea oamastangeažus, earret go nominatiivvas. Illatiiva ja lokatiiva lea ráhkaduvvon eará máddagiin, al-


       

      Bargobihttá:

    • 7.2.6 Cealkagat

       

      Váldocealkka

      Váldocealkka lea dakkár cealkka mii deavdá cealkaga saji, addá ollislaš oaivila.

      Váldocealkagat leat golmmalágan hámis:

       

      Muitalancealkka

      Váldocealkka muitala juoidá.

      Omd. Mánát leat skuvllas.

       

      Gažaldatcealkka

      Cealkagis lea jearaldatgeažus.

      Omd. Gos leat mánát?

       

      Gohččuncealkka

      Cealkka sisttisdoallá gohččuma dahje čuorvuma.

      Omd. Mannet skuvlii!

       

      Oalgecealkka

      Oalgecealkka lea oassi váldocealkagis, ja addá lassi dieđuid váldocealkagii.

      Ollu oalgecealkagat álget:

      a) Siskálasti konjunkšuvnnain: ahte, nu ahte, go, jus, nugo, dego, amas, dan dihte go, vaikke

      b) Relatiivapronomeniin: mii, mat, gii, geat, guhte

       

    • 7.2.7 Cealkkaoasit

       

      Juohke cealkaga sáhttá juohkit osiide. Go mii juohkit cealkagiid osiide, de mii analyseret cealkkaosiid. Cealkkaosiin leat iešguđetlágán namat.

      Cealkagis leat guokte váldooasi, subjeaktaoassi  ja predikáhttaoassi.

      Subjeaktaoassi muitala –gii, –mii, –geat, –mat.

      Predikáhttaoassi muitala subjeaktaoasi birra

      Subjeaktaoassi

      Predikáhttaoassi

      Elle

       Čeahpes Elle 

      Searas čeahpes Elle

      goarru 

      goarru gávtti 

      goarru alit deanugávtti

       

       

       

       

       

       

       

      Bargobihttá 1 ja 2:

      1. Čále oanehis muitalusa mas geavahat  váldo-, muitalan-, gažaldat-, gohččun- ja oalgecealkagiid.

      2. Vástit gažáldagaid vuolábealde.

    • 7.2.8 Verbála

       

      Verbála sisttisdoallá álo finihtta vearbahámi. Dat lea vearba mii lea sojahuvvon vuogi, áiggi, logu ja persovnna hárrái.

      Verbála muitala ahte juoga dáhpáhuvvá dahje  dahkko, ja juohke verbálas lea okta vearba dahje eambbo vearbbat.

      Verbála maŋimus oassi lea váldovearba, ja eará vearbbat leat veahkkevearbbat. Veahkkevearbbat leat leat, dáidet, veadjit, soaitit ja biehttalanvearbbat in, it, ii jnv.

       

      Mo gávdná verbála:

      Go jearrá maid dahká/dahket?

      Mánát borre rievdnebuvrru.

      Ásllat buvttii muorraguorpmi.

      Beatnagat leat gaikkodan goikeduolji.

    • 7.2.9 Subjeakta

      Mo gávdná subjeavtta?

       

      Go jearrá gii, geat/mii, mat + verbála

      Mánát borre rievdnebuvrru

      Asllat buvttii muorraguorpmi

      Beatnagat ledje gaikkodan goikeduolji

       

    • 7.2.10 Objeakta

      Mo gávdná objeavtta?

      Go jearrá man/maid/gean/geaid + subjeavtta + verbála

      Mánát borre rievdnebuvrru.

      Ásllat buvttii muorraguorpmi.

      Beatnagat ledje gaikkodan goikeduolji.

       

    • 7.2.11 Predikatiiva

       

      Predikatiiva lea dakkár deavdda mii čilge makkár subjeakta lea dahje manin subjeakta gohčoduvvo.

      Makkár subjeakta lea:

      Biret lea siivui.

      Fanas lea stuoris ja čáhppat.

       

      Manin subjeakta gohčoduvvo:

      Vári gohčodit Stállovárrin.

      Máná gohčodit Ovllán.

       

      Mii geas nu dahje mas nu lea:

      Márehis lebiila.

      Viesus lea uksa.

       

      Mo gávdnat predikatiivva cealkagis?

      Subjeavtta ja predikatiivva sáhttá bidjat oktii, ja dalle šaddá subjeakta váldosátni ja predikatiiva attribuhttan.

      Biret lea siivui – siivvus Biret

      Fanas lea stuoris ja čáhppat – Stuorra ja čáhppes fanas

       

      Bargobihttá: 

      Gease sáni rivttes ruktui.

       

    • 7.2.12 Advearbbat

       

      Advearbbat leat sánit mat čujuhit báikki, áiggi, vuogi ja gráda. Advearbbat geavahuvvojit vearbba, adjektiiva dahje olles cealkaga mearusin. Eanaš advearbbat gullet eará sátneluohkáide dahje leat suorggiduvvon sánit.

       Adjektiivvat juhkkojuvvojit mearkkašumi mielde:

       

      Mo earuhit adjektiivva ja advearbba:

       

       Bargobihttá:

    • 7.2.13 Stuorra gaskamearkkat ja rihkku

       

      Gaskamearkkat čorgejit čállosiid ja daid geavahat čállingielas. Gaskamearkkat čájehit makkár čálusoasit gullet oktii ja maid galgá sirret.

      Hállangielas ges bisána gaskamearkkaid bokte bottu váldit ovdal go joatkit ođđa cealkagiin. Earret bottuid sáhttá hállangielas geavahit deattuheami, nuohttajođu ja jietnageavaheami čielggadit áššiid.

      Stuorra gaskamearkkat leat:

      Čuokkis (.)

      – cealkaga maŋŋá, mii sisttisdoallá sierra oaivila

      Gažaldatmearka (?)

      – cealkaga maŋŋá, mas lea njuolggogažaldat

      Čuorvvasmearka (!)

      – cealkaga maŋŋá, mas ávžžuha, gohčču, čuorvu, sávvá, gieldá jna.

       

       

      Rihkku

      Rihkku (,) lea gaskamearka maid geavahat cealkagiid gaskkas gokko lea lunddolaš oanehis bottoža váldit. Mii geavahat rihkku go galgat čatnat oktii:

        • guokte váldocealkaga konjunkšuvnnain ja
        • váldocealkagiid ja oalgecealkagiid konjunkšuvnnaiguin dahje, muhto dahje danne.