Emnevisning

    • Riektačállin – Dássemolsašupmi

      Eanaš oassi sániin sodjet. Go sániid sojahat, de fertet váldit vuhtii dássemolsašumi ja diftoŋggaid njuolgama.

      Sániid go sojaha, de molsašuvvet guovddáškonsonánttat. Dát molsašuvvan gohčoduvvo dássemolsašupmin.

      Dássemolsašupmi dáhpáhuvvá dábálaččat guovtti dási gaskka: gievrras dássi (lll) ja geahnohis dássi (ll).

      – lll dási ja ll dási gaskka dahje

      – ll dási ja l dási gaskka, dahje muhtun sániin

      – lll dásis l dássái

       

       

       

       

      Quiz: Riektačállin – Dássemolsašupmi

    • Substantiivvaid dássemolsašupmi

       

      Eanaš bárrastávvalsubstantiivvain lea dássemolsašupmi. 

      Bárrastávvalsubstantiivvain main leat njeallje stávvala, ii leat dássemolsašupmi.

      Eanaš bárahisstávvalsubstantiivvain lea dássemolsašupmi.

      Kontrakšuvdnasubstantiivvain lea dássemolsašupmi.

       

       

       

       

       

       

      Dábálaš bustávat: geahnohis dássi

      Buoiddes ja vinju / kursiiva bustávat: gievrras dássi bárrastávval –ja bárahisstávval substantiivvain

      Buoiddes bustávat: guhkkon gievrrasdássi konstrákšuvdna substantiivvain

      Bárahisstávval substantiivvain  lea –idda illatiivva máŋggaidlogu geažus.

       

      Quiz: Substantiivvaid dássemolsašupmi

    • Vearbbaid dássemolsašupmi

      Bárrastávvalvearbbain mat leat indikatiivvas lea dássemolsašupmi.

      Bárahisstávvalvearbbain ii leat dássemolsašupmi.

      Kontrákšuvdnavearbbain ii leat dássemolsašupmi.

       

       

      Dábálaš bustávat: geanohis dássi

      Buoiddes bustávat: gievrras dássi

       

       

      Quiz: Vearbbaid dássemolsašupmi  

    • Vearbbat

       

      Vearbbat sodjet vuogi, áiggi, persovnna ja logu mielde. Go sojahat vearbbaid vuogi, áiggi, persovnna ja logu mielde, de gohčodit daid vearbbaid finihttavearban.

      Vuogit:

      Indikatiiva – duohtavuohki

      – borrá

      Duohtavuohki, mii geavahuvvo muitalit juoidá mii lea dahje mii dáhpáhuvvá ja eanemusat ja sodjá áiggiid mielde.

      Potentiála – veadjinvuohki

      – boraža

      Geavahuvvo, go ii leat vissis ahte juoga ollašuvvá. Ii soja áiggiid mielde.

      Konditionála – eaktovuohki

      – borašii

      Geavahuvvo cealkagis mii sisttisdoallá eavttu, ovdanbuktá várrugasvuođa dahje ustitlašvuođa. Ii soja áiggiid mielde.

      Imperatiiva - gohččunvuohki

      – borros

      Geavahuvvo ávžžuhit dahje gohččut juoidá dahkat.

      Ii soja áiggiid mielde.

       

      Áiggit:            

      Preseansa (dálá áigi)

      – borrá

      Preterihtta (vássán áigi)

      – borai

      Perfeakta

      – lea borran

      Pluskvamperfeakta

       lei borran

       

      Persovnnat:

      1. pers.

      – boran

      2. pers.

      – borat

      3. pers.

      – borrá

       

      Logut:

      Ovttaidlohku / singulára

       boran

      Guvttiidlohku / duála

      – borre

      Máŋggaidlohku / plurála

       borret

       

      Vearbbaid vuogit

      1. Konditionála – eaktovuohki

      Konditionála sojaheapmi: Bárrastávval- ja kontrakšuvdnavearbbat sodjet seammá málle mielde.

       

       

      Vinjubustávaguin čállojuvvon hámit leat oarjesuopmanis, omd. guovdageainnus.

       

      2. Potentiála – veadjinvuohki

      Potentiála sojaheapmi: Bárrastávval – ja kontrákšuvdnavearbbat sodjet seammá málle mielde.

       

       

      3. Imperatiiva – gohččunvuohki  

      Imperatiiva sojaheapmi: Bárahisstávval ja kontrákšuvdna vearbbat sodjet seammá málle mielde.

       

       

      Vearbbaid áiggit

      1. Preseansa

      Vearba preseanssas muitala ahte juoga dáhpáhuvvá dál. Preseanssa leat hárjehallan 6. ceahkis.

      2. Preterihtta

      Vearba preterihtas muitala ahte juoga lea dáhpáhuvvan dahje dáhpáhuvai.

          • Mii čuoiggaimet ikte gilvvu.

          • Mun gergen eske bassamis lihtiid.

          • Mun áiddo bohten ruoktot.

      3. Perfeakta

      Vearba perfeavttas muitala ahte juoga lea dáhpáhuvvan dahje ahte dáhpáhus  ain  joatkašuvvá.

      Perfeavttas leat guokte vearbba: veahkkevearba leat ja váldovearba.

      Veahkkevearba sojahuvvo preseanssas persovnna mielde. Váldovearba lea perfeavtta partisihpas, iige sojahuvvo. Váldovearba muitala maid bargá.

       

        

       

      Perfeavtta sojaheapmi:

       

       

      4. Pluskvamperfeakta

      Pluskvamperfeakta geavhuvvo muitalit, ahte juoga lei dáhpáhuvvan.

      Pluskvamperfeavttas leat guokte vearba: veahkkevearba lea preterihtas mii sojahuvvo persovnna mielde ja loguid mielde. Váldovearba lea perfeavtta partisihpas ja dat ii sojahuvvo.

       

       

      Quiz: Vearbbat

    • Vearbba biehttalanhámit

       

      Biehttalanvearba sojahuvvo persovnnaid ja logu mielde. Váldovearba ii sojahuvvo.

      Preseanssa biehttalanhámit (dálá áigi)

       

      Preterihta biehttalanhámit  (vássán áigi)

       

      Perfeavtta biehttalanhámit  (vássán áigi)

       

      Pluskvamperfeavtta biehttalanhámit  (vássán áigi)

       

      Quiz: Vearbba biehttalanhámit

    • Substantiiva

       

      Substantiiva lea elliid, olbmuid, áđaid, proseassaid ja abstrákta dilálašvuođaid nammasátni.

      Kásusat / sadjehámit

      Sámegielas leat čieža kásushámi/sadjehámi ja oktanuppelohkái sojahanhámi. Go mii sojahit substantiivvaid, rivdet guovddáškonsonánttat, diftoŋggat njulget ja sániide lasihuvvojit iežanlágan sojahangehčosat. Sojahuvvon sánit ožžot iežanlágan mearkkašumi. Substantiivvat sodjet ovttaidlogus ja máŋggaidlogus.

       

      Nominatiiva

      Lea substantiivva vuođđohápmi, ja lea dat hápmi maid gávdnat sátnegirjjis.

      Nominatiivva ovttaidlogus ii leat geažus. Máŋggaidlogu geažus lea – t.

      Nominatiivva gávnnat go jearat: mii, gii, mat, geat + vearba.

       

      Akkusatiiva

      Muitala geasa dahje masa muhtin doaibma čuohcá.

      Akkusatiivva ovttaidlogus ii leat geažus. Máŋggaidlogu geažus lea – id.

      Akkusatiivva gávnnat go jearat: gean, man, maid, geaid + vearba.

      Ovttaidlohku: maid lea Ánne goddán? Guoli

      Máŋggaidlohku: Maid leaba Ánne ja Elle goddán?  Guliid

       

      Genetiiva

      Almmuha gullevašvuođa dahje eaiggátvuođa.

      Genetiivva ovttaidlogus ii leat geažus. Máŋggaidlogu geažus lea – id.

      Genetiivva gávnnat go jearat: gean, man, geaid, maid + vearba.

      Ovttaidlohku: Gean lávkkas leat girjjit? Nieidda                         

      Máŋggaidlohku: Maid bohccot borret? Suinniid

       

      Lokatiiva

      Álmmuha báikki, eaiggáda dahje gullevašvuođa. 

      Lokatiiva ovttaidlogu geažus lea s. Máŋggaidlogu geažus lea in.

      Lokatiivva gávnnat go jearat:  gos, geas / geain, mas / main + vearba.

      Ovttaidlohku: Gos lea Ánná? Duoddaris                                           

      Máŋggaidlohku: Geain leat ollu ruđat? Mánáin  

       

      Illatiiva

      Muitala gosa muhtin manná dahje vuolgá. Illatiivva ovttaidlogu geažus lea i.

      Máŋggaidlogu geažus sáhttá leat idego leat guokte dahje njeallje stávvala ja idde, go leat golbma dahje vihtta stávvala.  

      Illatiivva gávnnat go jearat:  gosa, geasa / geaidda, masa / maidda + vearba.

      Ovttaidlohku: Gosa vuolggán mun?  Levdnjii                                

      Máŋggaidlohku: Geaidda adden ođđa spáppa? Mánáide

       

      Komitatiiva

      Almmuha ahte substantiiva lea mielde dahkamis dahje čuohcá substantiivii.

      Ovttaidlogu geažus sáhttá leat –in, -iin- Máŋggaidlogu geažus  lea –iguin.

      Komitatiivva gávnnat go jearat:  geainna / geaiguin, mainna / maiguin + vearba.

      Ovttaidlohku: Mainna čuohppá áhčči bierggu? Niibbiin      

      Máŋggaidlohku: Geaiguin Ovllá dollii várrái? Ustibiiguin

       

      Essiiva

      Almmuha dili dahje áigodaga dahje ahte substantiiva lea mannu naga. Essiiva geažus lea n,  mii láktojuvvo substantiiva vuođđohápmái / nominatiivii.

      Essiiva gávnnat go jearat:  geanin, manin, makkárin

      Makkárin ledje Máhtes biktasat? Guolgan

      Manin šattai mánná? Nieidan

       

      Substantiivasodjan kásusiid mielde:

       

       

      Quiz: Substantiiva 

    • Pronomenat

       

      1. Resiprohka pronomenat

      Sámegielas leat guokte vuogi mo geavahit resiprohka pronomeniid:

      – guvttiin sániin: nubbi nuppi

        

       

      Guvttiin sániin: goabbat guoibmi / guhtet guoibmi + oamastangeažus guvttiidlogus ja máŋggaidlogus

      guoibmi dušše sojahuvvo kásusin ja guvttiidlogus dahje máŋggaidlogus.

      – oamastangehčosat čuvvot persovnna ja logu cealkaga persovnna / subjeavtta mielde.

       

        

      Refleksiiva pronomen – ieš

       

       

      Quiz: Pronomenat

    • Mii lea cealkka?

       

      Mis leat guovttelágan cealkagat, váldocealkagat ja oalgecealkagat.

       

      Váldocealkka sáhttá leat okto, go dat addá ollislaš oaivil.

      Ovdamearka: Mu beana ciellá.

       

      Oalgecealkagis ii leat oaivil go lea okto:

      Ovdamearka: go bussá oaidná.

       

      Muhto go lea eará cealkagis oassin, de lea oalgecealkagis oaivil.

      Ovdamearka: Mu beana ciellá, go bussá oaidná.

       

      Váldocealkka

      Sámegielas leat golmmalágan váldocealkaga. Váldocealkagiin lea verbála ja subjeakta, earret gohččuncealkagiin.

       

      1. Muitaleaddjicealkka ja čuokkis

      Váldocealkka muitala juoidá. Das lea čuokkis loahpas.

      Ovdamearka: Oahpaheaddji áigu máinnastit ohppiide.

       

      2. Gohččuncealkka ja čuorvvasmearka

      Gohččuncealkka sisttisdoallá gohččuma dahje čuorvuma. Das lea čuorvvasmearka loahpas. 

      Ovdamearka: Guldalehket!

       

      3. Gažaldatcealkka ja gažaldatmearka

      Cealkka lea gažaldat ja das lea gažaldatmearka loahpas.

      Ovdamearka: Manne?

       

      Oalgecealkka

      Oalgecealkka addá lassi dieđuid váldocealkagii.  Oalgecealkka ii  sáhte okto deavdit cealkaga saji. Oalgecealkaga ovdabeale sáhttá leat rihkku, mii čájeha ahte lea smávva bottoš. Oalgecealkagat sáhttet álgit:

       

      Subjunkšuvnnain (siskálasti konjunkšuvnnaiguin): ahte, nu ahte, go, jus, nugo, dego, amas, dan dihte govaikko.

      Ovdamearka:  Son lea váibbas, dego  giđđaguovža.

      Relatiivapronomeniuin: mii, mat, gii, geat, guhte.

      Ovdamearka: Do vihket nieiddat, geat konsertii áigot.

       

      Subjunkšuvnnat álggahit oalgecealkagiid, ja čatnet oktii cealkagiid.

       

      Váldo ja oalgecealkka  

      Cealkagiid sáhttá goallostit goalloscealkkan. Goalloscealkka lea cealkka mas lea váldocealkka ja oalgecealkka.

       

       

      Quiz: Mii lea cealkka?

    • Stuorra gaskamearkkat

       

      Stuorra gaskamearkkat lea čuokkis, gažaldatmearka ja čuorvvasmearka.

       

      Čuokkis ja muitaleaddjicealkka

      Mii geavahat čuoggá go cealkagis lea čielga boddu.

      Čuoggá maŋis galgá leat stuorra bustáva.

      Ovdamearka:

      Kátjá ja Biggá leaba skuvlii jođus. Buohkat luohkás illudit.

       

      Čoarvvasmearka ja gohččuncealkka

      Maŋŋá čuorvuma dahje gohččuma geavahat čuorvvasmearkka.

      Čuorvvasmearkka maŋis galgá leat stuorra bustáva.

      Ovdamearkkat:

      Somá! Odne mii leat mátkái.

      Spiehkastat:

      – Mannet dal skuvlii! eadni muittuhii.

       

      Gažaldatmearka ja gažaldatcealkka

      Mii geavahat gažaldatmearkka gažaldaga maŋis.

      Gažaldatmearkka maŋis galgá leat stuorra bustáva.

      Ovdamearkkat:

      – Gosa lehpet jođus? Šaddá go somá skuvlamátkái vuolgit?

      Spiehkastat:

      – Lehpet go jurddašallan gean bálddas háliidehpet čohkkát? oahpahaeddji jearai.

       

      Quiz: Stuorra gaskamearkkat

    • Gaskamearkkat – rihkku

       

      Rihkku

      Rihku (,) bidjat go orru lunddolaš bisánastit lohkamis cealkaga.

      Goas bidjat rihku?

      Rihkku  geavahat:

      a. Báldalasti konjunkšuvnnaid ovddabealde (guokte váldocealkaga goallostit): ja, sihke, muhto

      – Hánná osttii viehkanskuovaid, lávkka ja viehkanbiktasiid.

      – Mun gullen Ella čierrumin, muhto gádden son dahkaluttai.

       

      b. Subjunkšuvnnaid/ siskálasti konjunkšuvnnaid ovddabealde: ahte, nu ahte, go, jus, nugo, dego, amas, dan dihte go, vaikko, de

      – Mun adden Heikii šuhkoláda, amas čierrut.

       

      c. Interjekšuvnnaid maŋábealde:

      1. Čuorvvassánit: Ušš, huff

      2. Vástádussánit: juo, ii

      – Ušš, beatnatbaikka dulbmon!

      – Juo, mun boađan dál!

      3. Jus okto lea, de lea čuorvvasmearka maŋis.

      – Ušš! / Vuoi!

       

      d. Relatiivapronomeniid ovddabealde (oalgecealkka):

      mii, mat, gii, geat, guhte

      – Lei mu beana, mii baikkii luotta ala.

       

      Rihkku geavahat sániid ja sátnejoavkkuid gaskkas:

      e. Logahallamiin

      Viečča láibbi, mielkki, vuoja ja vuostá galbmaskáhpes!

       

      f. Gohččumis ja čuorvasis:

      Hánná, buvttes mu čalbmeglásaid!

       

      Rihkku ovddabealde ja maŋábealde:

      g. Lassečilgehusa oktavuođas:

      Kárášjohka, sámi oaivegávpot, lea deatnogáttis.

       

      Rihkku cealkagiid gaskkas. Rihku geavahat:

      1. Váldocealkagiid gaskkas go

      – cealkkagiid gaskkas ii leat konjunkšuvdna:

      Mun lohken, Ánná čálii ja Mathias málii.

      – cealkkagiid gaskkas lea báldalasti konjunkšuvnnat:

      Ánná lei mielde viehkangilvvus, ja Márjá ges geahčai gilvvu.

      – cealkkagiiid gaskkas lea čanassátnin: muhto

      Dávvet čorgii dálu, muhto iežas lanja ii šaddan gal čorget.

       

      2. Oalgecealkaga ja váldocealkaga gaskkas:

      Mii vázzileimmet ruoktot, go gearggaimet dolastallamis.

       

          • Konjunkšuvnnat ja subjunkšuvnnat leat sánit, mat čatnet oktii sániid dahje goallostit cealkagiid.

          • Konjunkšuvnnat goallostit váldocealkagiid.

          • Subjunkšuvnnat ja relatiivapronomenat goallostit váldocealkaga ja oalgecealkaga.

       

      Quiz: Gaskamearkkat – rihkku

    • Cealkkaoasit

       

      Cealkagis lea juohke sánis iežas doaibma. Muhtin sátni muitala cealkaga dahkki, nubbi eará dahkama, goalmmát masa dahkan čuohcá, njealját sátni gos dahje goas dahkan dáhpáhuvvá, ja viđát sátni sáhttá govvidit omd. dahkki.

      Juohke cealkaga sáhttá juohkit iešguhtet oassin. Cealkkaosiin leat iešguđetlágán namat, subjeaktaoassi  ja predikáhttaoassi.

       

      Subjeaktaoassi

      Sátni, mii almmuha cealkaga dahkki, lea subjeakta. Subjeakta ii leat bákkolaš cealkagis.  Subjeakta sáhttá leat eanet go okta sátni. Dalle dat lea máŋggageardán subjeakta.

       

      Predikáhttaoassi

      Sátni, mii muitala mii cealkagis dáhpáhuvvá dahje maid subjeakta dahká, lea predikáhtta.

      Predikáhta sátneluohkká lea vearba.  Vearba lea bákkolaš cealkagis.

       

      Ovdamearkkat:

       

      Verbála

      Verbálas lea álo finihtta vearbahámi. Dat lea vearba mii lea sojahuvvon vuogi, áiggi, logu ja persovnna hárrai.

      Verbála muitala, ahte juoga dáhpáhuvvá dahje dahkko, ja juohke verbálas lea okta vearba dahje eambbo vearbbat. Verbála maŋimus oassi lea váldovearba, ja eará vearbbat leat veahkkevearbbat. Veahkkevearbbat leat leat, dáidet, veadjit, soaitit ja biehttalanvearbbat in, it, ii, jnv.

      Ovdamearkkat:

          • Mánát gazze máli.

          • Áilu buvttii muorraruopmi.

          • Luovos beatnagat balde mánáid.

       

      Mo gávnnat verbála:

      Go jearat maid dahká / dahket?

       

      Subjeakta

      Subjeakta muitala gii cealkaga dahkki lea. Subjeakta lea dábálaččat substantiiva dahje pronomen nominatiivahámis.

      Subjeakta sáhttá leat eambbo go okta sátni.

      Ovdamearkkat:

          • Mánát gazze máli.

          • Áilu buvttii muorraguorpmi.

          • Luovos beatnagat balde mánáid

       

      Mo gávnnat subjeavtta?

      Go jearat gii, geat / mii, mat + verbála

       

      Objeakta

      Objeakta lea cealkkaoassi, mii muitala masa dahkan / verbála čuohcá. Objeavtta sadjehápmi / kásus lea akkusatiiva.

      Ovdamearkkat:

          • Mánát gazze máli.

          • Áilu buvttii muorraguorpmi.

          • Luovos beatnagat balde máná.

       

      Mo gávnnat objeavtta?

      Go jearat man / maid / gean / geaid + subjeavtta + verbála

       

      Predikatiiva

      Muhtun vearbbat eai nagot deavdit predikáhta saji. Dakkár vearbbat dárbbašit deavdaga.

      Predikatiiva lea dakkár deavdda, mii čilge makkár subjeakta lea dahje manin subjeakta gohčoduvvo.

      Vearbbat, mat dárbbašit deavdaga, leat omd.: orrut, leat, šaddat, gohčodit

       

      Predikatiiva muitala:

       

      Mo gávnnat predikatiivva cealkagis?

      Subjeavtta ja predikatiivva sáhttá bidjat oktii, ja dalle šaddá subjeakta váldosátni ja predikatiiva attribuhttan (adjektiiva lea ovddabealde substantiivva).

      Biret lea siivui – siivos Biret

      Fanas šattai stuoris – stuorra fanas

       

      Quiz: Cealkkaoasit

    • Advearba

       

      Advearbbat leat sánit mat muitalit mo, gos, ja goas juoga dáhpáhuvvá. Advearbbat muitalit man láhkai dahká dahje dáhpáhuvvá. Sáhttá dadjat, ahte advearba lea giela máistta, go muitala eanet dáhpáhusaid birra.

       

      Advearbbat juhkkojuvvojit mearkkašumiid mielde:

      Báikeadvearbbat muitalit  gos juoga dáhpáhuvvá dahje dáhpáhuvai.

      Áigeadvearba muitala goas juoga dáhpáhuvvá dahje dáhpáhuvai. 

      Vuohkeadvearbbat  muitalit mo juoga dáhpáhuvvá.

       

       

      Mo ráhkadit advearbba adjektiivvas?

      Advearba ráhkaduvvo adjektiivvas t – gehčosiin.  Muhto leat muhtun sánit, mat spiehkastit njuolggadusas.

       

       

      Váldonjuolggadus mo advearbba ja adjektiivva earuhit lea:

          • Adjektiivva geavahat substantiiva dahje pronomena mearusin

          • Advearba lea vearbba mearus

       

       

      Quiz: Adverba