Emnevisning

  • Riektačállin – Dássemolsašupmi

    Eanaš oassi sániin sodjet. Go sániid sojahat, de fertet váldit vuhtii dássemolsašumi ja diftoŋggaid njuolgama.

    Sániid go sojaha, de molsašuvvet guovddáškonsonánttat. Dát molsašuvvan gohčoduvvo dássemolsašupmin.

    Dássemolsašupmi dáhpáhuvvá dábálaččat guovtti dási gaskka: gievrras dássi (lll) ja geahnohis dássi (ll).

    – lll dási ja ll dási gaskka dahje

    – ll dási ja l dási gaskka, dahje muhtun sániin

    – lll dásis l dássái

     

     

     

     

    Bargobihtát: Riektačállin – Dássemolsašupmi

  • Substantiivvaid dássemolsašupmi

     

    Eanaš bárrastávvalsubstantiivvain lea dássemolsašupmi. 

    Bárrastávvalsubstantiivvain main leat njeallje stávvala, ii leat dássemolsašupmi.

    Eanaš bárahisstávvalsubstantiivvain lea dássemolsašupmi.

    Kontrakšuvdnasubstantiivvain lea dássemolsašupmi.

     

     

     

     

     

     

     

    Bargobihtát: Substantiivvaid dássemolsašupmi

  • Vearbbaid dássemolsašupmi

    Bárrastávvalvearbbain mat leat indikatiivvas lea dássemolsašupmi.

    Bárahisstávvalvearbbain ii leat dássemolsašupmi.

    Kontrákšuvdnavearbbain ii leat dássemolsašupmi.

     

     

     

     

     

    Bargobihtát: Vearbbaid dássemolsašupmi  

  • Vearbbat

     

    Vearbbat sodjet vuogi, áiggi, persovnna ja logu mielde. Go sojahat vearbbaid vuogi, áiggi, persovnna ja logu mielde, de gohčodit daid vearbbaid finihttavearban.

    Vuogit:

    Indikatiiva – duohtavuohki

    – borrá

    Duohtavuohki, mii geavahuvvo muitalit juoidá mii lea dahje mii dáhpáhuvvá ja eanemusat ja sodjá áiggiid mielde.

    Potentiála – veadjinvuohki

    – boraža

    Geavahuvvo, go ii leat vissis ahte juoga ollašuvvá. Ii soja áiggiid mielde.

    Konditionála – eaktovuohki

    – borašii

    Geavahuvvo cealkagis mii sisttisdoallá eavttu, ovdanbuktá várrugasvuođa dahje ustitlašvuođa. Ii soja áiggiid mielde.

    Imperatiiva - gohččunvuohki

    – borros

    Geavahuvvo ávžžuhit dahje gohččut juoidá dahkat.

    Ii soja áiggiid mielde.

     

    Áiggit:            

    Preseansa (dálá áigi)

    – borrá

    Preterihtta (vássán áigi)

    – borai

    Perfeakta

    – lea borran

    Pluskvamperfeakta

     lei borran

     

    Persovnnat:

    1. pers.

    – boran

    2. pers.

    – borat

    3. pers.

    – borrá

     

    Logut:

    Ovttaidlohku / singulára

     boran

    Guvttiidlohku / duála

    – borre

    Máŋggaidlohku / plurála

     borret

     

    Vearbbaid vuogit

    1. Konditionála – eaktovuohki

    Konditionála sojaheapmi: Bárrastávval- ja kontrakšuvdnavearbbat sodjet seammá málle mielde.

     

     

    Vinjubustávaguin čállojuvvon hámit leat oarjesuopmanis, omd. guovdageainnus.

     

    2. Potentiála – veadjinvuohki

    Potentiála sojaheapmi: Bárrastávval – ja kontrákšuvdnavearbbat sodjet seammá málle mielde.

     

     

    3. Imperatiiva – gohččunvuohki  

    Imperatiiva sojaheapmi: Bárahisstávval ja kontrákšuvdna vearbbat sodjet seammá málle mielde.

     

     

    Vearbbaid áiggit

    1. Preseansa

    Vearba preseanssas muitala ahte juoga dáhpáhuvvá dál. Preseanssa leat hárjehallan 6. ceahkis.

    2. Preterihtta

    Vearba preterihtas muitala ahte juoga lea dáhpáhuvvan dahje dáhpáhuvai.

        • Mii čuoiggaimet ikte gilvvu.

        • Mun gergen eske bassamis lihtiid.

        • Mun áiddo bohten ruoktot.

    3. Perfeakta

    Vearba perfeavttas muitala ahte juoga lea dáhpáhuvvan dahje ahte dáhpáhus  ain  joatkašuvvá.

    Perfeavttas leat guokte vearbba: veahkkevearba leat ja váldovearba.

    Veahkkevearba sojahuvvo preseanssas persovnna mielde. Váldovearba lea perfeavtta partisihpas, iige sojahuvvo. Váldovearba muitala maid bargá.

     

      

     

    Perfeavtta sojaheapmi:

     

     

    4. Pluskvamperfeakta

    Pluskvamperfeakta geavhuvvo muitalit, ahte juoga lei dáhpáhuvvan.

    Pluskvamperfeavttas leat guokte vearba: veahkkevearba lea preterihtas mii sojahuvvo persovnna mielde ja loguid mielde. Váldovearba lea perfeavtta partisihpas ja dat ii sojahuvvo.

     

     

    Bargobihtát: Vearbbat

  • Vearbba biehttalanhámit

     

    Biehttalanvearba sojahuvvo persovnnaid ja logu mielde. Váldovearba ii sojahuvvo.

    Preseanssa biehttalanhámit (dálá áigi)

     

    Preterihta biehttalanhámit  (vássán áigi)

     

    Perfeavtta biehttalanhámit  (vássán áigi)

     

    Pluskvamperfeavtta biehttalanhámit  (vássán áigi)

     

    Bargobihtát: Vearbba biehttalanhámit

  • Substantiiva

     

    Substantiiva lea elliid, olbmuid, áđaid, proseassaid ja abstrákta dilálašvuođaid nammasátni.

    Kásusat / sadjehámit

    Sámegielas leat čieža kásushámi/sadjehámi ja oktanuppelohkái sojahanhámi. Go mii sojahit substantiivvaid, rivdet guovddáškonsonánttat, diftoŋggat njulget ja sániide lasihuvvojit iežanlágan sojahangehčosat. Sojahuvvon sánit ožžot iežanlágan mearkkašumi. Substantiivvat sodjet ovttaidlogus ja máŋggaidlogus.

     

    Nominatiiva

    Lea substantiivva vuođđohápmi, ja lea dat hápmi maid gávdnat sátnegirjjis.

    Nominatiivva ovttaidlogus ii leat geažus. Máŋggaidlogu geažus lea – t.

    Nominatiivva gávnnat go jearat: mii, gii, mat, geat + vearba.

     

    Akkusatiiva

    Muitala geasa dahje masa muhtin doaibma čuohcá.

    Akkusatiivva ovttaidlogus ii leat geažus. Máŋggaidlogu geažus lea – id.

    Akkusatiivva gávnnat go jearat: gean, man, maid, geaid + vearba.

    Ovttaidlohku: maid lea Ánne goddán? Guoli

    Máŋggaidlohku: Maid leaba Ánne ja Elle goddán?  Guliid

     

    Genetiiva

    Almmuha gullevašvuođa dahje eaiggátvuođa.

    Genetiivva ovttaidlogus ii leat geažus. Máŋggaidlogu geažus lea – id.

    Genetiivva gávnnat go jearat: gean, man, geaid, maid + vearba.

    Ovttaidlohku: Gean lávkkas leat girjjit? Nieidda                         

    Máŋggaidlohku: Maid bohccot borret? Suinniid

     

    Lokatiiva

    Álmmuha báikki, eaiggáda dahje gullevašvuođa. 

    Lokatiiva ovttaidlogu geažus lea s. Máŋggaidlogu geažus lea in.

    Lokatiivva gávnnat go jearat:  gos, geas / geain, mas / main + vearba.

    Ovttaidlohku: Gos lea Ánná? Duoddaris                                           

    Máŋggaidlohku: Geain leat ollu ruđat? Mánáin  

     

    Illatiiva

    Muitala gosa muhtin manná dahje vuolgá. Illatiivva ovttaidlogu geažus lea i.

    Máŋggaidlogu geažus sáhttá leat idego leat guokte dahje njeallje stávvala ja idde, go leat golbma dahje vihtta stávvala.  

    Illatiivva gávnnat go jearat:  gosa, geasa / geaidda, masa / maidda + vearba.

    Ovttaidlohku: Gosa vuolggán mun?  Levdnjii                                

    Máŋggaidlohku: Geaidda adden ođđa spáppa? Mánáide

     

    Komitatiiva

    Almmuha ahte substantiiva lea mielde dahkamis dahje čuohcá substantiivii.

    Ovttaidlogu geažus sáhttá leat –in, -iin- Máŋggaidlogu geažus  lea –iguin.

    Komitatiivva gávnnat go jearat:  geainna / geaiguin, mainna / maiguin + vearba.

    Ovttaidlohku: Mainna čuohppá áhčči bierggu? Niibbiin      

    Máŋggaidlohku: Geaiguin Ovllá dollii várrái? Ustibiiguin

     

    Essiiva

    Almmuha dili dahje áigodaga dahje ahte substantiiva lea mannu naga. Essiiva geažus lea n,  mii láktojuvvo substantiiva vuođđohápmái / nominatiivii.

    Essiiva gávnnat go jearat:  geanin, manin, makkárin

    Makkárin ledje Máhtes biktasat? Guolgan

    Manin šattai mánná? Nieidan

     

    Substantiivasodjan kásusiid mielde:

     

     

    Bargobihtát: Substantiiva 

  • Pronomen

     

    1. Resiprohka pronomenat

    Sámegielas leat guokte vuogi mo geavahit resiprohka pronomeniid:

    – guvttiin sániin: nubbi nuppi

      

     

    Guvttiin sániin: goabbat guoibmi / guhtet guoibmi + oamastangeažus guvttiidlogus ja máŋggaidlogus

    guoibmi dušše sojahuvvo kásusin ja guvttiidlogus dahje máŋggaidlogus.

    – oamastangehčosat čuvvot persovnna ja logu cealkaga persovnna / subjeavtta mielde.

     

      

    Refleksiiva pronomen – ieš

     

     

    Bargobihtát: Pronomen

  • Mii lea cealkka?

     

    Mis leat guovttelágan cealkagat, váldocealkagat ja oalgecealkagat.

     

    Váldocealkka sáhttá leat okto, go dat addá ollislaš oaivil.

    Ovdamearka: Mu beana ciellá.

     

    Oalgecealkagis ii leat oaivil go lea okto:

    Ovdamearka: go bussá oaidná.

     

    Muhto go lea eará cealkagis oassin, de lea oalgecealkagis oaivil.

    Ovdamearka: Mu beana ciellá, go bussá oaidná.

     

    Váldocealkka

    Sámegielas leat golmmalágan váldocealkaga. Váldocealkagiin lea verbála ja subjeakta, earret gohččuncealkagiin.

     

    1. Muitaleaddjicealkka ja čuokkis

    Váldocealkka muitala juoidá. Das lea čuokkis loahpas.

    Ovdamearka: Oahpaheaddji áigu máinnastit ohppiide.

     

    2. Gohččuncealkka ja čuorvvasmearka

    Gohččuncealkka sisttisdoallá gohččuma dahje čuorvuma. Das lea čuorvvasmearka loahpas. 

    Ovdamearka: Guldalehket!

     

    3. Gažaldatcealkka ja gažaldatmearka

    Cealkka lea gažaldat ja das lea gažaldatmearka loahpas.

    Ovdamearka: Manne?

     

    Oalgecealkka

    Oalgecealkka addá lassi dieđuid váldocealkagii.  Oalgecealkka ii  sáhte okto deavdit cealkaga saji. Oalgecealkaga ovdabeale sáhttá leat rihkku, mii čájeha ahte lea smávva bottoš. Oalgecealkagat sáhttet álgit:

     

    Subjunkšuvnnain (siskálasti konjunkšuvnnaiguin): ahte, nu ahte, go, jus, nugo, dego, amas, dan dihte govaikko.

    Ovdamearka:  Son lea váibbas, dego  giđđaguovža.

    Relatiivapronomeniuin: mii, mat, gii, geat, guhte.

    Ovdamearka: Do vihket nieiddat, geat konsertii áigot.

     

    Subjunkšuvnnat álggahit oalgecealkagiid, ja čatnet oktii cealkagiid.

     

    Váldo ja oalgecealkka  

    Cealkagiid sáhttá goallostit goalloscealkkan. Goalloscealkka lea cealkka mas lea váldocealkka ja oalgecealkka.

     

     

    Bargobihtát: Mii lea cealkka?

  • Stuorra gaskamearka

     

    Stuorra gaskamearkkat lea čuokkis, gažaldatmearka ja čuorvvasmearka.

     

    Čuokkis ja muitaleaddjicealkka

    Mii geavahat čuoggá go cealkagis lea čielga boddu.

    Čuoggá maŋis galgá leat stuorra bustáva.

    Ovdamearka:

    Kátjá ja Biggá leaba skuvlii jođus. Buohkat luohkás illudit.

     

    Čoarvvasmearka ja gohččuncealkka

    Maŋŋá čuorvuma dahje gohččuma geavahat čuorvvasmearkka.

    Čuorvvasmearkka maŋis galgá leat stuorra bustáva.

    Ovdamearkkat:

    Somá! Odne mii leat mátkái.

    Spiehkastat:

    – Mannet dal skuvlii! eadni muittuhii.

     

    Gažaldatmearka ja gažaldatcealkka

    Mii geavahat gažaldatmearkka gažaldaga maŋis.

    Gažaldatmearkka maŋis galgá leat stuorra bustáva.

    Ovdamearkkat:

    – Gosa lehpet jođus? Šaddá go somá skuvlamátkái vuolgit?

    Spiehkastat:

    – Lehpet go jurddašallan gean bálddas háliidehpet čohkkát? oahpahaeddji jearai.

     

    Bargobihtát: Stuorra gaskamearka

  • Gaskamearka – rihkku

     

    Rihkku

    Rihku (,) bidjat go orru lunddolaš bisánastit lohkamis cealkaga.

    Goas bidjat rihku?

    Rihkku  geavahat:

    a. Báldalasti konjunkšuvnnaid ovddabealde (guokte váldocealkaga goallostit): ja, sihke, muhto

    – Hánná osttii viehkanskuovaid, lávkka ja viehkanbiktasiid.

    – Mun gullen Ella čierrumin, muhto gádden son dahkaluttai.

     

    b. Subjunkšuvnnaid/ siskálasti konjunkšuvnnaid ovddabealde: ahte, nu ahte, go, jus, nugo, dego, amas, dan dihte go, vaikko, de

    – Mun adden Heikii šuhkoláda, amas čierrut.

     

    c. Interjekšuvnnaid maŋábealde:

    1. Čuorvvassánit: Ušš, huff

    2. Vástádussánit: juo, ii

    – Ušš, beatnatbaikka dulbmon!

    – Juo, mun boađan dál!

    3. Jus okto lea, de lea čuorvvasmearka maŋis.

    – Ušš! / Vuoi!

     

    d. Relatiivapronomeniid ovddabealde (oalgecealkka):

    mii, mat, gii, geat, guhte

    – Lei mu beana, mii baikkii luotta ala.

     

    Rihkku geavahat sániid ja sátnejoavkkuid gaskkas:

    e. Logahallamiin

    Viečča láibbi, mielkki, vuoja ja vuostá galbmaskáhpes!

     

    f. Gohččumis ja čuorvasis:

    Hánná, buvttes mu čalbmeglásaid!

     

    Rihkku ovddabealde ja maŋábealde:

    g. Lassečilgehusa oktavuođas:

    Kárášjohka, sámi oaivegávpot, lea deatnogáttis.

     

    Rihkku cealkagiid gaskkas. Rihku geavahat:

    1. Váldocealkagiid gaskkas go

    – cealkkagiid gaskkas ii leat konjunkšuvdna:

    Mun lohken, Ánná čálii ja Mathias málii.

    – cealkkagiid gaskkas lea báldalasti konjunkšuvnnat:

    Ánná lei mielde viehkangilvvus, ja Márjá ges geahčai gilvvu.

    – cealkkagiiid gaskkas lea čanassátnin: muhto

    Dávvet čorgii dálu, muhto iežas lanja ii šaddan gal čorget.

     

    2. Oalgecealkaga ja váldocealkaga gaskkas:

    Mii vázzileimmet ruoktot, go gearggaimet dolastallamis.

     

        • Konjunkšuvnnat ja subjunkšuvnnat leat sánit, mat čatnet oktii sániid dahje goallostit cealkagiid.

        • Konjunkšuvnnat goallostit váldocealkagiid.

        • Subjunkšuvnnat ja relatiivapronomenat goallostit váldocealkaga ja oalgecealkaga.

     

    Bargobihtát: Gaskamearka – rihkku

  • Cealkkaoassi

     

    Cealkagis lea juohke sánis iežas doaibma. Muhtin sátni muitala cealkaga dahkki, nubbi eará dahkama, goalmmát masa dahkan čuohcá, njealját sátni gos dahje goas dahkan dáhpáhuvvá, ja viđát sátni sáhttá govvidit omd. dahkki.

    Juohke cealkaga sáhttá juohkit iešguhtet oassin. Cealkkaosiin leat iešguđetlágán namat, subjeaktaoassi  ja predikáhttaoassi.

     

    Subjeaktaoassi

    Sátni, mii almmuha cealkaga dahkki, lea subjeakta. Subjeakta ii leat bákkolaš cealkagis.  Subjeakta sáhttá leat eanet go okta sátni. Dalle dat lea máŋggageardán subjeakta.

     

    Predikáhttaoassi

    Sátni, mii muitala mii cealkagis dáhpáhuvvá dahje maid subjeakta dahká, lea predikáhtta.

    Predikáhta sátneluohkká lea vearba.  Vearba lea bákkolaš cealkagis.

     

    Ovdamearkkat:

     

    Verbála

    Verbálas lea álo finihtta vearbahámi. Dat lea vearba mii lea sojahuvvon vuogi, áiggi, logu ja persovnna hárrai.

    Verbála muitala, ahte juoga dáhpáhuvvá dahje dahkko, ja juohke verbálas lea okta vearba dahje eambbo vearbbat. Verbála maŋimus oassi lea váldovearba, ja eará vearbbat leat veahkkevearbbat. Veahkkevearbbat leat leat, dáidet, veadjit, soaitit ja biehttalanvearbbat in, it, ii, jnv.

    Ovdamearkkat:

        • Mánát gazze máli.

        • Áilu buvttii muorraruopmi.

        • Luovos beatnagat balde mánáid.

     

    Mo gávnnat verbála:

    Go jearat maid dahká / dahket?

     

    Subjeakta

    Subjeakta muitala gii cealkaga dahkki lea. Subjeakta lea dábálaččat substantiiva dahje pronomen nominatiivahámis.

    Subjeakta sáhttá leat eambbo go okta sátni.

    Ovdamearkkat:

        • Mánát gazze máli.

        • Áilu buvttii muorraguorpmi.

        • Luovos beatnagat balde mánáid

     

    Mo gávnnat subjeavtta?

    Go jearat gii, geat / mii, mat + verbála

     

    Objeakta

    Objeakta lea cealkkaoassi, mii muitala masa dahkan / verbála čuohcá. Objeavtta sadjehápmi / kásus lea akkusatiiva.

    Ovdamearkkat:

        • Mánát gazze máli.

        • Áilu buvttii muorraguorpmi.

        • Luovos beatnagat balde máná.

     

    Mo gávnnat objeavtta?

    Go jearat man / maid / gean / geaid + subjeavtta + verbála

     

    Predikatiiva

    Muhtun vearbbat eai nagot deavdit predikáhta saji. Dakkár vearbbat dárbbašit deavdaga.

    Predikatiiva lea dakkár deavdda, mii čilge makkár subjeakta lea dahje manin subjeakta gohčoduvvo.

    Vearbbat, mat dárbbašit deavdaga, leat omd.: orrut, leat, šaddat, gohčodit

     

    Predikatiiva muitala:

     

    Mo gávnnat predikatiivva cealkagis?

    Subjeavtta ja predikatiivva sáhttá bidjat oktii, ja dalle šaddá subjeakta váldosátni ja predikatiiva attribuhttan (adjektiiva lea ovddabealde substantiivva).

    Biret lea siivui – siivos Biret

    Fanas šattai stuoris – stuorra fanas

     

    Bargobihtát: Cealkkaoassi

  • Advearba

     

    Advearbbat leat sánit mat muitalit mo, gos, ja goas juoga dáhpáhuvvá. Advearbbat muitalit man láhkai dahká dahje dáhpáhuvvá. Sáhttá dadjat, ahte advearba lea giela máistta, go muitala eanet dáhpáhusaid birra.

     

    Advearbbat juhkkojuvvojit mearkkašumiid mielde:

    Báikeadvearbbat muitalit  gos juoga dáhpáhuvvá dahje dáhpáhuvai.

    Áigeadvearba muitala goas juoga dáhpáhuvvá dahje dáhpáhuvai. 

    Vuohkeadvearbbat  muitalit mo juoga dáhpáhuvvá.

     

     

    Mo ráhkadit advearbba adjektiivvas?

    Advearba ráhkaduvvo adjektiivvas t – gehčosiin.  Muhto leat muhtun sánit, mat spiehkastit njuolggadusas.

     

     

    Váldonjuolggadus mo advearbba ja adjektiivva earuhit lea:

        • Adjektiivva geavahat substantiiva dahje pronomena mearusin

        • Advearba lea vearbba mearus

     

     

    Bargobihtát: Adverba